Edaspidi lugege Toila raamatukogu uudiseid uuelt kodulehelt
http://toilaraamat.edicypages.com/
Wednesday, November 4, 2009
Thursday, July 23, 2009
Suvine uudiskirjandus
Eesti autorid
Viiding, E. Meie paremas maailmas
Oma kaheksandas eestikeelses luulekogus vaatleb autor meie ühiselt asustatud maailma.
Kõlavad hääled nii ühiskonnast väljaspool kui selle sees, nii silmale nähtamatutest kui nähtavatest maailmadest. Olevikulised ja päevakajalised teemad on luulekogus põimunud mälu ja minevikuga, aja ning selle koormaga.
Erinevates registrites luulekogu koosneb neljast tsüklist: "Üksteist üksindust", kus kõlavad noorte inimeste hääled, "Varjud", kus on kuulda teispoolsust, "Teine", kus räägib teine inimene, ning "Meie paremas maailmas" - hääled meie ümbert.
Raamatu esimeses tsüklis pildistab autor üheteistkümne erineva üksildase naise siseilma.
Teistes puudutab ta tänapäeva maailma valupunkte – isamaa, raha, poliitika, armastus.
Elo Viidingu luule on nauditav ja rahulolu-kriipiv, kompromissitu tõeotsijana esitab ta küsimusi, millele vastuse otsimine on ebamugav ja seetõttu vaimuvirgutav.
Nõmm, T. Minu Island: tule ja jää sümfoonia
Muusik ja muusikaõpetaja Tarvo Nõmm on kirjutanud ausa raamatu üheksast Islandil veedetud aastast. Lugeja saab tundma õppida nii islandlaste jubedaid (enamasti mädandamise ja hapendamise teel valmistatud) rahvustoite kui ka uhket ja siirast rahvast ennast, kes ei vaevu tänase päevani koduuksi lukustama.
Jüssi, F. Mister Fred: Urmas Ott & Fred Jüssi intervjuu
Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamat avaldab ka valiku Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest.
„Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad?
Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?”
Ilves, A. Tulen öösel sulle koju
Luulekogu "Tulen öösel sulle koju" puhul saab rääkida vahedast absurdi- ja keeletajust, sotsiaalsest närvist, tekstide lauldavusest, spontaansest kunstist, filigraansest käsitööst ja ilmselt veel paljustki.
Kasak, E. Vaba pattulangemise seadus
Ehkki lugu algab peale ning jätkub kohati külajutu stiilis, tuleb seda lugedes olla valvas, sest miski pole tekstis selline, nagu esialgu paistab. Võib-olla on ainsaks pidepunktiks heatahtlik huumor. Enn Kasaku raamat sobib mõnusaks lugemiseks ka väsinud vaimule, kuid teksti aluskihtide tabamiseks võiks lugeja kõrvade vahelt üles leida midagi, mis on nullist tugevasti erinev. Kasuks tuleb talle hariduski, abi on nii füüsikast, filosoofiast kui ka igivanadest keeltest.
Filosoofilise allkoega ulmeromaan müstilise realismi vaimus.
Õnne hääl
"Õnne hääl" on ühise töö vili. Mõte jagada õnnehetki tekkis 2008.aasta sügisel. Üleilmne majandussurutis sundis mõtestama meie olemist, siin ja praegu.
Kummalisel kombel sattus just siis mulle pihku Lydia Koidula peaaegu 150 aasta eest kirjutatud luuletus "Õnne hääl". Miks mitte jagada üksteisega hetki, mil me oleme olnud või oleme õnnelikud.
Palju selles raamatus kirjutavatest inimestest on mulle isiklikult väga kallid. Kiirel ajal on keeruline omavahel kokku saada, nendel lehekülgedel on meil ometi võimalus kohtuda. Ja kohtuda lugejaga. Kõige tähtsam on see et raskel ajal anname kerge südamega tükikese iseendast. Meeldivat kaasaelamist!
Ehin, K. Emapuhkus
Kristiina Ehini viies luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaksolemise erinevaid tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori perepärimusest, mis loovad sideme esiemadega.
Õnnepalu, T. Kevad ja suvi ja ...
Tõnu Õnnepalu luulevormis päevik on kirjutatud 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas. „Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“
Kaplinski J. Lahkujad
“Lahkujad” koondab intelligentse inimkoera Hektori, filosoofikalduvustega inimronga Nestori, kunstnikust inimgiboni Achillese ja nende salapärase looja pihtimusi. Mutantolevuste pilgu kaudu avaneb lugejale alternatiivne, inimesekeskset maailmavaadet kritiseeriv arusaam keskkonnast, mida inimkond püüab vormida oma näo järgi, seda samal ajal rumalalt hävitades.
Mänd, H. Pilgu puudutus
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine…meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelase.
Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega…pilgu puudutusi.
Tungal, L. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja....
Järg menukale raamatule „Seltsimees laps“, mis jätkab lugu elust 1950ndate Nõukogude Eestis. Raadios laulab kuulsaim neeger Nõukogude Liidus ehk Paul Robeson, linnas on suured punased loosungid, tsirkus, hulk veidraid inimesi ning palju lõhnu ja värve. Väike Leelo aga ootab ema saabumist.
Valivad naised: ajakirjandusest kirjandusse
Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud.
Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu.
Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust.
Soomets, T. Varjatud ained
Triin Soometsa üheksas luulekogu „Varjatud ained” on autorile omaselt kirglik, kehaline, jõuline ja teadvuse hämaraid soppe puudutav, luulekeel isikupärane, intensiivne ja veidi ohtliku hõnguga.
Katrin Reimusel on terav pilk ja otsene ütlemine. Raamatus on lihtsad ja elulised, ent samas väga inimlikud ja puändikad jutud. Suur elukogemus ja eluterve naer on need, mis autori lugudest vastu vaatavad. Tema juttude taga on suur mõistmine ja suur süda – tema lugude hoopis sügavam tasand.
Väliskirjandus
Gier, K. Igale lahendusele on probleem
Mis juhtuks, kui teie perekond, sõbrad ja tuttavad teaksid, mida te nendest tegelikult mõtlete…
Gerri otsustab eluga lõpparve teha ja kirjutab avameelsed hüvastijätukirjad kõigile, keda ta tunneb, kus ta ütleb südamelt ära kõik, mis silmast-silma suhtlemisel on enda teada jäänud. Tobeda juhuse tõttu läheb aga viina ja unetablettidega kavatsetud enesetapp untsu ning Gerri elu muutub üleöö tõeliselt põnevaks. Inimestega pole lihtne läbi käia, kui nad teavad, mida neist tegelikult arvatakse.
Phillips, C. Käsi südamel
RIKKUSEST PURUVAESUSESSE JA TAGASI! Kümme aastat tagasi oli Lilly Dumont vaene väike rikas tüdruk, kes pidi saama kopsaka päranduse, kuid onu pidas plaani talt see üle lüüa. Esimese armastuse abiga lavastas neiu oma surma ja põgenes New Yorki, jättes maha kõik, kaasa arvatud oma pärisnime. Lilly Dumont on läinud, kuid Lacey Kinkaid suudab ennast kehtestada. Paraku ei suuda kumbki osa temast Ty Bensonit unustada. Nüüd on Lacey tagasi, et pärandust endale nõuda. Särisev taaskohtumine Tyga muudab kojunaasmise eriti meeldejäävaks! Siiski pole kõigil hea meel Laceyt elusa ja tervena näha... Ty peab hoolitsema selle eest, et lapsepõlvekallim uuesti ei kaoks – ja seekord igaveseks!
Hosseini, K. Lohejooksja
Khaled Hosseini "Lohejooksja" on viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. “Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.
Murdoch, I. Maharaiutud pea
Iris Murdochi satiirilises, puhuti jantlikus romaanis „Maharaiutud pea“ (1961) on kesksel kohal abielu, truudusemurdmise ja verepilastuse, aga samuti inimestevahelise võimuvõitluse teema. Sündmused hakkavad arenema hetkest, mil peategelase Martini naine teatab, et jätab ta maha. Romaani edenedes vahetavad tegelased partnereid ja mässivad end üha keerukamasse suhetepuntrasse. Läbivaks sümboliks on maharaiutud pea kui saladuste teadja ning sündmuste ettekuulutaja, kuid ka hirmu allikas.
Nesbo, J. Punarind
Bill Clintoni visiidil Oslosse näeb turvameeskonda kuuluv politseiuurija Harry Hole keelatud kohas relvaga meest ja teeb mida vaja. Juhtumi tõttu tuleb tal jätta vana kabinet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uues töökohas näeb Harry aga paberit, mis puudutab palgamõrvarite seas hinnatud vintpüssi salakaubavedu. Kui mõne aja pärast selgub, et kangialuses mõrvatud mehe ja smugeldatud relva vaheline seos ulatub II ilmasõja aega ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
2004. aastal hääletati Norra raamatukaupmeeste ja Norra raamatuklubide liikmete poolt romaan „Punarind“ Norra läbi aegade parimaks kriminaalromaaniks.
Le Clezio, J. See, kes pole kunagi näinud merd
2008. aastal sai Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatuks prantsuse kirjanik Jean-Marie Gustave Le Clezio, kes on prantsusekeelses maailmas üks loetumaid, mitmepalgelisemaid, koolilugemisessegi jõudnud autor.
Kolm jutustust käesolevas raamatus sobivad üldmääratluse alla nooruk ja loodus.
"Lullaby" rääägib tüdrukust, kes ei suuda taluda koolis valitsevat rangust ja eemale tõukavat õhkkonda ning läheb mägedesse.
"See, kes kunagi pole näinud merd" on lugu Danielist, poisist, kes unistab merest ja meresõitudest ning pageb merd otsima.
"Elusa jumala mägi" viib Joni koduküla juures kõrguva mäe tippu, kus ta kohtab müstilist poissi.
Benioff, D. Varaste linn
Käib Teine maailmasõda ning Leningradi blokaad on kestnud juba mitu kuud. Krestõ vangla külmas kongis kohtuvad kaks hukkamist ootavat noort meest – Lev ja Kolja. Kuid NKVD polkovniku kummaline käsk päästab nad surmast ning viib pöörasele teekonnale läbi sõjast laastatud Leningradi, otse Saksa tagalasse, kus ebakindel ja häbelik teismeline ning uljas südametemurdja peavad silmitsi seisma nii kalkide partisanide kui ka jõhkrate Saksa eriväelastega. „Varaste linn“ on lugu sõjast ja kahe noore mehe sõprusest. David Benioff on ameerika kirjanik ja stsenarist, kes on kuulsust kogunud selliste Hollywoodi filmidega nagu “Trooja”, “Lohelennutaja” ja mitmed teised. Käesolev raamat on Benioffi teine romaan ning põhineb tema vanaisa meenutustel
Nothomb, A. Armastuse sõda
Amélie Nothomb (s 1967) on üks tänapäeva loetumaid Belgia kirjanikke. Ta on pärit diplomaatide perest ja seetõttu juba varasest noorusest peale elanud väga erinevais maailma paigus: Jaapanis, Hiinas, Laoses, Bangladešis, Birmas ja Ameerika Ühendriikides. “Armastuse sõda”, mis ilmus 1993. aastal, jätkab tema autobiograafiliste romaanide sarja. Teose tegevus toimub Hiinas, diplomaatide geto müüride vahel. Seal peavad kõikvõimalike riikide diplomaatide lapsed omavahel halastamatut sõda, samal ajal kui nende vanemad saatkondades rahu nimel kurja vaeva näevad. Varem on Nothombilt eesti keeles ilmunud "Jumala lapsepõlv" (2004) ning "Jahmatus ja värinad" (2006).
Fowler, K. J. Jane Austeni raamatuklubi
Californias Central Valleys saavad kokku viis naist ja üks mees, et arutleda Jane Austeni romaanide üle. Selle kuue kuu jooksul, mil nad kohtuvad, pannakse proovile abielud, algavad armulood, ebasobivad olukorrad muutuvad sobivaiks ja sünnib armastus. Pühendunud Austeni lugejatele valmistavad rõõmu romaani põimitud Austeni-kajastused, aga paljud lugejad võivad nautida lihtsalt kujutlust ja häält, mis hoolimata kahe sajandi pikkusest distantsist ühendavad kahte suurt ebamaise olustikukomöödia kirjanikku. See on romaan, mille Jane Austen oleks kindlasti kirjutanud, kui ta elanuks kahekümne esimese sajandi Californias.
Strauss, J. Mäng
Tegemist on tõestisündinud looga.
Kõik juhtus päriselt.
„Mäng” võtab kokku ujeda, tavalise mehe ümbersünni teravmeelseks, sõnaosavaks, naistele vastupandamatuks tüübiks koodnimega Style ning tema uskumatud seiklused.
Ent just siis, mil elu tundub parem, kui ta eales ette kujutada suudab (Style kasutab oma tehnikaid Britney Spearsi peal, saab elukoolitust Tom Cruise’ilt, kolib kokku Courtney Love’iga ning nimetatakse ametlikult maailma osavaimaks lantijaks), armub ta kõrvuni naisesse, kes teda tema enda mängus alistada suudab.
Jahmatav ja meeletult naljakas „Mäng” kisub päevavalgele alasti tõe seksi, armastuse, suhete ja oma eesmärkideni jõudmise kohta.
Autor Neil Strauss on töötanud ajalehe New York Times ja ajakirja Rolling Stone juures ning on mitme menuki kaasautor.
Pulkkinen, R. Piir
Riikka Pulkkineni esikteos „Piir” ilmus augustis 2006. Riikka oli teose ilmumise ajal 26-aastane, oli õppinud aasta filosoofiat Oulu ülikoolis ning liikunud sealt edasi Helsingi ülikooli filosoofiat ja kirjandust õppima. Enne seda oli Riikka Pulkkinen tunnustatud sportlane – jooksja –, kes unistas osalemisest Ateena olümpiamängudel. “Piiri” puhul on kirjanik hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe. Noore kirjaniku kohta on teos uskumatult elutark, kirjeldused on napid, aga tabavad, ning karakterite avamine hämmastavalt täpne. Teose ilmumise järel on üha uuesti küsitud, kuidas üks noor naine on osanud mõelda ennast nii erinevate inimeste kehasse, kust võtab ta kogemuse, et neid mõista?
Oksanen, S. Puhastus
“Puhastus” on Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Maineka Finlandia kirjanduspreemia pälvinud raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.
De Blasi, M. Sel suvel Sitsiilias
"Sel suvel Sitsiilias" on Marlena de Blasi neljas Itaalia-raamat, kus on kõike: Sitsiilia karmi veetlust, selle elanike reserveeritust ja ilu, lõhnu ja maitseid, vendettat ja sajanditega kujunenud eluhoiakuid. Ennekõike on see lugu armastusest, mille peale de Blasil on eriline vaist, nii et taaskord jätab raamat maha võlutud ja kadeda lugeja. Raamat tekitab vastupandamatu tungi seda kurikuulsat saart ise avastama sõita, paraku ei pääse mitte igaüks kohalikele nii lähedale kui selle raamatu autor.
Aimekirjandus
Vähi, P. Siiditeel: 3 kuuga 25 000 kilomeetrit
Peeter Vähi kirjutatud ja raamatu autori poolt rohkete fotodega illustreeritud rännuraamat „SIIDITEEL”. Teekond, mille käigus läbiti 3 kuuga 25 000 km, on laotunud põnevaks lugemiseks ja pildigaleriiks. „"Siiditee Tuur 2007" raames oleme olnud teel 86 päeva. Reisil tehtud ülestähenduste ja märkmete hulk on raskesti väljendatav lehekülgede või tähemärkide arvuna. Kolme kuu jooksul kujunes sedavõrd palju muljeid ja mõtteid, et need vajavad veel praegugi settimist.
Barton, R. 101 nädalavahetust Euroopas
Euroopas reisimine on lihtsam ja odavam kui kunagi varem. Kuid isegi üsna lähestikku paiknevates linnades tuleb ilmsiks tugevaid kontraste kultuuri, ööelu ja toidu vahel, mis kõik kuuluvad unustamatu nädalavahetuse juurde. Võimalikke sihtkohti on lõputult. 101 nädalavahetust Euroopas tutvustab 101 parimat võimalust nädalavahetuse veetmiseks Euroopas. Pariis, Venezia, London, Barcelona, Praha – Euroopa klassikaliste linnade veetlus on ajatu, olgu teie huviks kultuur, šoppamine, kohalik ööelu ja toit, seiklussport või lihtsalt päikese käes lõõgastumine. Kuna nüüd on ka mandri vähem tuntud paiku lihtsam külastada, esitleb raamat ka neid. Raamat tutvustab puhkamisvõimalusi 31 riigis, nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas, nii Baltikumis kui Venemaal. Lisatud on rohkesti fotosid ja vajalikku infot iga riigi kohta, sealhulgas soovitusi parimaks külastusajaks. 101 nädalavahetust Euroopas on vajalik kaaslane kõigile, kes tahavad nädalavahetusel pisut puhata, otsivad uut ja põnevat reisisihti või soovivad mõne vana lemmikuga uuesti tutvust teha.
Bennett, S. 365 telerivaba tegevust kogu perele
Võta lapsega veedetud ajast viimast ─ olgu see viis minutit või kogu pärastlõuna ─ lihtsate lõbusate tegevustega, mis pakuvad pinget kogu perele. Kunstist ja käsitööst mänguasja meisterdamiseni, sealt matemaatika ja numbrimängudeni, aitab „365 telerivaba tegevust“ viia lapsed televiisorist eemale ja stimuleerida nende mõttetööd. Sa soodustad paremat tervist, suurenenud vaimseid võimeid, paremat vanema-lapse suhet... ja parim on see, et sa ei kuule enam kunagi öeldavat: „Mul on igav!“ Sobib kaheaastaste ja vanemate laste päeva sisukamaks muutmiseks.
Lennart Meri : rajaleidja
Ligi kolmkümmend president Lennart Meri sõpra ja kolleegi meenutavad käesolevas raamatus Merit kui kirjanikku, filmitegijat, välisministrit ja Eesti presidenti. Teiste seas jagavad oma mälestusi lugejatega Lennart Meri poeg Mart Meri, vend Hindrek-Peeter Meri, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, endine peaminister Mart Laar, suursaadikud (ja endised ministrid) Jüri Luik, Jaak Jõerüüt, Riivo Sinijärv, parlamendiliikmed Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Paul-Eerik Rummo, mitmed kirjanikud, Välisministeeriumi ametnikud, ajakirjanikud ja poliitikud. Raamat on rikkalikult illustreeritud põnevate fotodega Lennart Meri reisidest, ametlikest visiitidest ja kohtumistest tuntud poliitikutega kogu maailmas. Eesti ja inglise keeles.
Vseviov, D. Aja vaimud
DAVID VSEVIOV, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa“ ning raamatute „Bütsantsi keisrid“ (2004), „Venemaa – lähedane ja kauge“ I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga. Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud. Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmub lugupeetava ajaloolase juubeliks.
Pärn, M. Esmaabi käsiraamat lastele
Esmaabi käsiraamat lastele aitab õpetada juba õige varses eas teadmisi, mida edaspidi on võimalik kasutada, kui mõnel sõbral juhtub õnnetus ja täiskasvanuid ei ole läheduses.
Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed
Kas poleks vahva käia oma ilupeenra juures nagu Kunksmoor – täna nopid õiekese külmetuse raviks, homme lehekese salatiks ja ülehomme kimbukese kanga värvimiseks? Selle raamatu abiga saate koostada sellise ilupeenra, kus kõigil taimedel on ka praktiline väärtus. Kindlasti on nii mõnigi kasulik taim teie aias juba ammu olemas, siis saate raamatust uusi ideid tema kasutamiseks. Nii mõnigi aiailu sünnib ka patta panna!
Virkus, L. Nutika perenaise kokaraamat
Mahukast kogumikust leiad üle 200 inspireeriva fotoga retsepti, mille valmistamisel saab hakkama 30–70 krooniga. Valikus on nii kergemaid kui toekamaid roogi, samuti magustoite, kooke ja torte. Lisaks leiva-saia küpsetamise ja hoidiste tegemise õpetused.
Raamatust leiad nippe ja soovitusi, kuidas pere toitmist säästlikult planeerida ning missuguseid toiduaineid koju varuda.
Tomingas, K. Sinisilmselt : lood ja laulud + CD
Näitleja ja laulja Kärt Tomingas mõjub natuke ebamaiselt ja müstiliselt, nagu tema lauludki. Nüüd astub ta üles ka raamatu autorina, kuigi kirjutanud on ta lapsepõlvest peale.
Raamatus jõuavad lugejani Kärt Tominga lood tema elust, tunnetest, mõtetest, laulude sünnist ja mõni värviline unenägu.
Raamatut illustreerivad fotod. Need pildid on tehtud kodus ja looduses, loomulikus keskkonnas – just nii, nagu näeb Kärti tema tütar. Koos raamatuga ilmub Kärt Tominga uus plaat.
“Maailm on just selline, nagu mõtled. Mõte ju liigub kogu aeg. See, mida õhku külvad, kujundab su elu,” usub Kärt Tomingas. See raamat külvab soojust ja äratundmishetki.
Raadik, S. Õpime õues mängides
Raamat on mõeldud alushariduse ja esimeste kooliastmete õpetajatele, samuti teistele lastega tegelevatele täiskasvanutele, kellele meeldib lastega õues õppida, mängida ja mängides õppida. „Õpime õues mängides” sisaldab ligi 200 mängukirjeldust, mida saab õuetundides kasutada. Mängud sobivad erinevate ainete integreeritud õppeks. Kuulub sarja „Hea tunni võti”.
Lastele
Eesti muinasjuttude kuldraamat
„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on järjeks 2008. aastal ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule“, mille koostas samuti Reet Krusten. „Eesti muinasjuttude kuldraamatus“ on nii läbi aegade armastatud muinasjutte, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Kõrv, Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Ernst Peterson-Särgava, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Eno Raua, Aino Perviku, Heiki Vilepi, Kalju Saaberi, Jaan Rannapi jpt loodud muinasjutte. „Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on mahukas muinasjutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register ja pealkirjade register. „Eesti muinasjuttude kuldraamatu“ on rikkalikult ja värvirõõmsalt illustreerinud Eesti parimad lasteraamatu illustraatorid.
Nopola, S. Heinakübar ja Viltsuss jahivad röövleid
Heinakübara ja Viltsussi suvi saab täiesti uue suuna, kui Alibulleni preilidele saabub külla Tormi Tuulik. Samal ajal alustatakse preilide krundil arheoloogiliste väljakaevamistega.
Ühel ööl kaob kaevetöödel leitud rauaaegselt kalmistult pärit hinnaline ehe. Politseinikud Hiigelnaba ja Prillmadu vahistavad ühe Katlakoskede pere liikme, keda aga sugugi kõik süüdlaseks ei pea. Heinakübar, Viltsuss ja Tormi sukelduvad meeletusse röövlijahti, milles kuluvad marjaks ära ka Alibulleni preilide karateoskused.
Turovski, A. Kassipoeg Võilill
Kõige väiksemale lugejale mõeldud muinasjutus arenevad sündmused, seiklused ja arvamused ühe toreda kassiperekonna kohta. Kassiperekonnas on pereema ja peretädi koos oma vanemate ja nooremate poegadega. Kogu loo teeb põnevaks asjaolu, et perekonnas on kõige nooremaks nurruv võilill. Ta oskab teha kõike, mida üks kassipoeg teha oskab, välja arvatud hüpata, joosta ja ronida – ta on ju VÕILILL, kõige heasüdamlikum ja lõbusam, kes kasvab ühe koha peal.
Õpetliku muinasjutu tegevus keerleb just tema ümber. Muinasjutus on kasside käitumist ja iseloomu kirjeldatud märkide kaudu, selgitamaks ka kõige väiksematele lugejatele kasside olemust.
Mänd H. Toomas Linnupoeg
Heljo Männi ”Toomas Linnupoeg” on lõbus koolipoisilugu. Autor on öelnud, et elu keerleb selles loos täistuuridel nagu karussellil. Ehkki peategelasel Toomas Linnupojal kipuvad pahatihti kõik asjad viltu vedama, lõpevad läbi huumoriprisma kirja pandud olukorrad alati õnnelikult.
Kasser, R. Kalliralli
Raamat on trükitähtedes. Ladusate värsside ja üllatusi pakkuvate piltidega raamatus leiab äratundmisrõõmu kogu pere - vanemad, vanavanemad, õed-vennad ja muidugi pisipõnnid ise. Elu koos väikelapsega on kui hoogne ralli. See algab varahommikul ja kestab peatumata hiliste õhtutundideni. Päevast päeva, kuust kuusse kordub üks ja sama ring: voodist välja-pesema-riidesse-sööma-õue-tuppa-riidest lahti-voodisse.
Vainola, K. Kelli - peaaegu haldjas
Selles raamatus on lood 6-aastasest Kellist, kelle lemmikvärv on roosa ja kellele kõige rohkem maailmas meeldivad haldjad ja printsessid. Kõik juba teavad – Kelli on ise ka peaaegu haldjas.
Lugusid Kellist saavad lapsed ise lugeda, neid võib ette lugeda ja neid võib koos lugeda.
Toomet, T. Lugemistund
Tiia Toometi ”Lugemistund” on mahukas lastejuttude kogumik. See koosneb järgmistest osadest: ”Lastelood”, ”Kauri lood”, ”Koduste asjade lood”, ”Vana aja lood”, ”Vana aja koolilood” ja ”Mänguasjade lood”.
Lempu, K. Mõisa aias hõisata
"Keset suurt rohelist parki seisis valge sammastega maja. Selles uhke maja ühes toas elas väike tüdruk. See oli Veera. Ta elas seal koos oma ema Jevdokia ja vanema venna Antoniga, kes käis juba koolis. Veera oli vene tüdruk, tema ema oli enne elanud Venemaal. Ka Veera isa oli pärit Venemaalt, aga oma isa Veera ei mäletanud."
Nii algab raamat, mille lood on Kristel Lempu kirjutanud peategelase prototüübi mälestuste põhjal. Veera Vene ohvitserist isa oli 1917. aasta rahutul ajal hukkunud ja lesk jäi kahe lapsega mõneks ajaks Tallinna. Vana mõisavalitseja heatahtliku abiga leidis aga pereema teenistust ühes Lääne-Virumaa endises mõisas. Lihtsad ja vahvad lood annavad ühtlasi aimu 1920. aastate alguse eluolust.
Rand, H. Nipsutera on natuke naljakas
Tuule tänava lõpus asuvas helerohelises majas elab suur ja sõbralik pere. Selle pere kõige pisem on Nipsutera – särasilmne tüdrukutirts, kellega juhtub alati midagi huvitavat. Ümbritseva maailma avastamine on ju üks põnev, keeruline ja üllatustega tegevus, kus kunagi ei tea täpselt ette, mis lõpuks välja tuleb. Näiteks, kuhu sõita trammiga number pool seitse? Mis keeles rääkida kassidega? Kuidas hakata salahaldjaks? Kust leida udupoe aadress? Kas tüdrukutel sobib hakata vanaisaks? Ja ikka nõnda edasi...
Viiding, E. Meie paremas maailmas
Oma kaheksandas eestikeelses luulekogus vaatleb autor meie ühiselt asustatud maailma.
Kõlavad hääled nii ühiskonnast väljaspool kui selle sees, nii silmale nähtamatutest kui nähtavatest maailmadest. Olevikulised ja päevakajalised teemad on luulekogus põimunud mälu ja minevikuga, aja ning selle koormaga.
Erinevates registrites luulekogu koosneb neljast tsüklist: "Üksteist üksindust", kus kõlavad noorte inimeste hääled, "Varjud", kus on kuulda teispoolsust, "Teine", kus räägib teine inimene, ning "Meie paremas maailmas" - hääled meie ümbert.
Raamatu esimeses tsüklis pildistab autor üheteistkümne erineva üksildase naise siseilma.
Teistes puudutab ta tänapäeva maailma valupunkte – isamaa, raha, poliitika, armastus.
Elo Viidingu luule on nauditav ja rahulolu-kriipiv, kompromissitu tõeotsijana esitab ta küsimusi, millele vastuse otsimine on ebamugav ja seetõttu vaimuvirgutav.
Nõmm, T. Minu Island: tule ja jää sümfoonia
Muusik ja muusikaõpetaja Tarvo Nõmm on kirjutanud ausa raamatu üheksast Islandil veedetud aastast. Lugeja saab tundma õppida nii islandlaste jubedaid (enamasti mädandamise ja hapendamise teel valmistatud) rahvustoite kui ka uhket ja siirast rahvast ennast, kes ei vaevu tänase päevani koduuksi lukustama.
Jüssi, F. Mister Fred: Urmas Ott & Fred Jüssi intervjuu
Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamat avaldab ka valiku Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest.
„Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad?
Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?”
Ilves, A. Tulen öösel sulle koju
Luulekogu "Tulen öösel sulle koju" puhul saab rääkida vahedast absurdi- ja keeletajust, sotsiaalsest närvist, tekstide lauldavusest, spontaansest kunstist, filigraansest käsitööst ja ilmselt veel paljustki.
Kasak, E. Vaba pattulangemise seadus
Ehkki lugu algab peale ning jätkub kohati külajutu stiilis, tuleb seda lugedes olla valvas, sest miski pole tekstis selline, nagu esialgu paistab. Võib-olla on ainsaks pidepunktiks heatahtlik huumor. Enn Kasaku raamat sobib mõnusaks lugemiseks ka väsinud vaimule, kuid teksti aluskihtide tabamiseks võiks lugeja kõrvade vahelt üles leida midagi, mis on nullist tugevasti erinev. Kasuks tuleb talle hariduski, abi on nii füüsikast, filosoofiast kui ka igivanadest keeltest.
Filosoofilise allkoega ulmeromaan müstilise realismi vaimus.
Õnne hääl
"Õnne hääl" on ühise töö vili. Mõte jagada õnnehetki tekkis 2008.aasta sügisel. Üleilmne majandussurutis sundis mõtestama meie olemist, siin ja praegu.
Kummalisel kombel sattus just siis mulle pihku Lydia Koidula peaaegu 150 aasta eest kirjutatud luuletus "Õnne hääl". Miks mitte jagada üksteisega hetki, mil me oleme olnud või oleme õnnelikud.
Palju selles raamatus kirjutavatest inimestest on mulle isiklikult väga kallid. Kiirel ajal on keeruline omavahel kokku saada, nendel lehekülgedel on meil ometi võimalus kohtuda. Ja kohtuda lugejaga. Kõige tähtsam on see et raskel ajal anname kerge südamega tükikese iseendast. Meeldivat kaasaelamist!
Ehin, K. Emapuhkus
Kristiina Ehini viies luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaksolemise erinevaid tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori perepärimusest, mis loovad sideme esiemadega.
Õnnepalu, T. Kevad ja suvi ja ...
Tõnu Õnnepalu luulevormis päevik on kirjutatud 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas. „Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“
Kaplinski J. Lahkujad
“Lahkujad” koondab intelligentse inimkoera Hektori, filosoofikalduvustega inimronga Nestori, kunstnikust inimgiboni Achillese ja nende salapärase looja pihtimusi. Mutantolevuste pilgu kaudu avaneb lugejale alternatiivne, inimesekeskset maailmavaadet kritiseeriv arusaam keskkonnast, mida inimkond püüab vormida oma näo järgi, seda samal ajal rumalalt hävitades.
Mänd, H. Pilgu puudutus
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine…meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelase.
Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega…pilgu puudutusi.
Tungal, L. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja....
Järg menukale raamatule „Seltsimees laps“, mis jätkab lugu elust 1950ndate Nõukogude Eestis. Raadios laulab kuulsaim neeger Nõukogude Liidus ehk Paul Robeson, linnas on suured punased loosungid, tsirkus, hulk veidraid inimesi ning palju lõhnu ja värve. Väike Leelo aga ootab ema saabumist.
Valivad naised: ajakirjandusest kirjandusse
Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud.
Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu.
Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust.
Soomets, T. Varjatud ained
Triin Soometsa üheksas luulekogu „Varjatud ained” on autorile omaselt kirglik, kehaline, jõuline ja teadvuse hämaraid soppe puudutav, luulekeel isikupärane, intensiivne ja veidi ohtliku hõnguga.
lihtsaks on vaja saada
ükskõik kui keerulist kaudu
kummel koduõuel
ja kruusatee
välja mõelda
unustada intelligentidest vanemad
kes oskasid kõike keeruliseks teha
keskenduda näiteks kahtlemisele
milles on küsimus
selles on ka vastus
kõik
(lk 72)
Katrin Reimusel on terav pilk ja otsene ütlemine. Raamatus on lihtsad ja elulised, ent samas väga inimlikud ja puändikad jutud. Suur elukogemus ja eluterve naer on need, mis autori lugudest vastu vaatavad. Tema juttude taga on suur mõistmine ja suur süda – tema lugude hoopis sügavam tasand.
Väliskirjandus
Gier, K. Igale lahendusele on probleem
Mis juhtuks, kui teie perekond, sõbrad ja tuttavad teaksid, mida te nendest tegelikult mõtlete…
Gerri otsustab eluga lõpparve teha ja kirjutab avameelsed hüvastijätukirjad kõigile, keda ta tunneb, kus ta ütleb südamelt ära kõik, mis silmast-silma suhtlemisel on enda teada jäänud. Tobeda juhuse tõttu läheb aga viina ja unetablettidega kavatsetud enesetapp untsu ning Gerri elu muutub üleöö tõeliselt põnevaks. Inimestega pole lihtne läbi käia, kui nad teavad, mida neist tegelikult arvatakse.
Phillips, C. Käsi südamel
RIKKUSEST PURUVAESUSESSE JA TAGASI! Kümme aastat tagasi oli Lilly Dumont vaene väike rikas tüdruk, kes pidi saama kopsaka päranduse, kuid onu pidas plaani talt see üle lüüa. Esimese armastuse abiga lavastas neiu oma surma ja põgenes New Yorki, jättes maha kõik, kaasa arvatud oma pärisnime. Lilly Dumont on läinud, kuid Lacey Kinkaid suudab ennast kehtestada. Paraku ei suuda kumbki osa temast Ty Bensonit unustada. Nüüd on Lacey tagasi, et pärandust endale nõuda. Särisev taaskohtumine Tyga muudab kojunaasmise eriti meeldejäävaks! Siiski pole kõigil hea meel Laceyt elusa ja tervena näha... Ty peab hoolitsema selle eest, et lapsepõlvekallim uuesti ei kaoks – ja seekord igaveseks!
Hosseini, K. Lohejooksja
Khaled Hosseini "Lohejooksja" on viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. “Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.
Murdoch, I. Maharaiutud pea
Iris Murdochi satiirilises, puhuti jantlikus romaanis „Maharaiutud pea“ (1961) on kesksel kohal abielu, truudusemurdmise ja verepilastuse, aga samuti inimestevahelise võimuvõitluse teema. Sündmused hakkavad arenema hetkest, mil peategelase Martini naine teatab, et jätab ta maha. Romaani edenedes vahetavad tegelased partnereid ja mässivad end üha keerukamasse suhetepuntrasse. Läbivaks sümboliks on maharaiutud pea kui saladuste teadja ning sündmuste ettekuulutaja, kuid ka hirmu allikas.
Nesbo, J. Punarind
Bill Clintoni visiidil Oslosse näeb turvameeskonda kuuluv politseiuurija Harry Hole keelatud kohas relvaga meest ja teeb mida vaja. Juhtumi tõttu tuleb tal jätta vana kabinet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uues töökohas näeb Harry aga paberit, mis puudutab palgamõrvarite seas hinnatud vintpüssi salakaubavedu. Kui mõne aja pärast selgub, et kangialuses mõrvatud mehe ja smugeldatud relva vaheline seos ulatub II ilmasõja aega ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
2004. aastal hääletati Norra raamatukaupmeeste ja Norra raamatuklubide liikmete poolt romaan „Punarind“ Norra läbi aegade parimaks kriminaalromaaniks.
Le Clezio, J. See, kes pole kunagi näinud merd
2008. aastal sai Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatuks prantsuse kirjanik Jean-Marie Gustave Le Clezio, kes on prantsusekeelses maailmas üks loetumaid, mitmepalgelisemaid, koolilugemisessegi jõudnud autor.
Kolm jutustust käesolevas raamatus sobivad üldmääratluse alla nooruk ja loodus.
"Lullaby" rääägib tüdrukust, kes ei suuda taluda koolis valitsevat rangust ja eemale tõukavat õhkkonda ning läheb mägedesse.
"See, kes kunagi pole näinud merd" on lugu Danielist, poisist, kes unistab merest ja meresõitudest ning pageb merd otsima.
"Elusa jumala mägi" viib Joni koduküla juures kõrguva mäe tippu, kus ta kohtab müstilist poissi.
Benioff, D. Varaste linn
Käib Teine maailmasõda ning Leningradi blokaad on kestnud juba mitu kuud. Krestõ vangla külmas kongis kohtuvad kaks hukkamist ootavat noort meest – Lev ja Kolja. Kuid NKVD polkovniku kummaline käsk päästab nad surmast ning viib pöörasele teekonnale läbi sõjast laastatud Leningradi, otse Saksa tagalasse, kus ebakindel ja häbelik teismeline ning uljas südametemurdja peavad silmitsi seisma nii kalkide partisanide kui ka jõhkrate Saksa eriväelastega. „Varaste linn“ on lugu sõjast ja kahe noore mehe sõprusest. David Benioff on ameerika kirjanik ja stsenarist, kes on kuulsust kogunud selliste Hollywoodi filmidega nagu “Trooja”, “Lohelennutaja” ja mitmed teised. Käesolev raamat on Benioffi teine romaan ning põhineb tema vanaisa meenutustel
Nothomb, A. Armastuse sõda
Amélie Nothomb (s 1967) on üks tänapäeva loetumaid Belgia kirjanikke. Ta on pärit diplomaatide perest ja seetõttu juba varasest noorusest peale elanud väga erinevais maailma paigus: Jaapanis, Hiinas, Laoses, Bangladešis, Birmas ja Ameerika Ühendriikides. “Armastuse sõda”, mis ilmus 1993. aastal, jätkab tema autobiograafiliste romaanide sarja. Teose tegevus toimub Hiinas, diplomaatide geto müüride vahel. Seal peavad kõikvõimalike riikide diplomaatide lapsed omavahel halastamatut sõda, samal ajal kui nende vanemad saatkondades rahu nimel kurja vaeva näevad. Varem on Nothombilt eesti keeles ilmunud "Jumala lapsepõlv" (2004) ning "Jahmatus ja värinad" (2006).
Fowler, K. J. Jane Austeni raamatuklubi
Californias Central Valleys saavad kokku viis naist ja üks mees, et arutleda Jane Austeni romaanide üle. Selle kuue kuu jooksul, mil nad kohtuvad, pannakse proovile abielud, algavad armulood, ebasobivad olukorrad muutuvad sobivaiks ja sünnib armastus. Pühendunud Austeni lugejatele valmistavad rõõmu romaani põimitud Austeni-kajastused, aga paljud lugejad võivad nautida lihtsalt kujutlust ja häält, mis hoolimata kahe sajandi pikkusest distantsist ühendavad kahte suurt ebamaise olustikukomöödia kirjanikku. See on romaan, mille Jane Austen oleks kindlasti kirjutanud, kui ta elanuks kahekümne esimese sajandi Californias.
Strauss, J. Mäng
Tegemist on tõestisündinud looga.
Kõik juhtus päriselt.
„Mäng” võtab kokku ujeda, tavalise mehe ümbersünni teravmeelseks, sõnaosavaks, naistele vastupandamatuks tüübiks koodnimega Style ning tema uskumatud seiklused.
Ent just siis, mil elu tundub parem, kui ta eales ette kujutada suudab (Style kasutab oma tehnikaid Britney Spearsi peal, saab elukoolitust Tom Cruise’ilt, kolib kokku Courtney Love’iga ning nimetatakse ametlikult maailma osavaimaks lantijaks), armub ta kõrvuni naisesse, kes teda tema enda mängus alistada suudab.
Jahmatav ja meeletult naljakas „Mäng” kisub päevavalgele alasti tõe seksi, armastuse, suhete ja oma eesmärkideni jõudmise kohta.
Autor Neil Strauss on töötanud ajalehe New York Times ja ajakirja Rolling Stone juures ning on mitme menuki kaasautor.
Pulkkinen, R. Piir
Riikka Pulkkineni esikteos „Piir” ilmus augustis 2006. Riikka oli teose ilmumise ajal 26-aastane, oli õppinud aasta filosoofiat Oulu ülikoolis ning liikunud sealt edasi Helsingi ülikooli filosoofiat ja kirjandust õppima. Enne seda oli Riikka Pulkkinen tunnustatud sportlane – jooksja –, kes unistas osalemisest Ateena olümpiamängudel. “Piiri” puhul on kirjanik hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe. Noore kirjaniku kohta on teos uskumatult elutark, kirjeldused on napid, aga tabavad, ning karakterite avamine hämmastavalt täpne. Teose ilmumise järel on üha uuesti küsitud, kuidas üks noor naine on osanud mõelda ennast nii erinevate inimeste kehasse, kust võtab ta kogemuse, et neid mõista?
Oksanen, S. Puhastus
“Puhastus” on Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Maineka Finlandia kirjanduspreemia pälvinud raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.
De Blasi, M. Sel suvel Sitsiilias
"Sel suvel Sitsiilias" on Marlena de Blasi neljas Itaalia-raamat, kus on kõike: Sitsiilia karmi veetlust, selle elanike reserveeritust ja ilu, lõhnu ja maitseid, vendettat ja sajanditega kujunenud eluhoiakuid. Ennekõike on see lugu armastusest, mille peale de Blasil on eriline vaist, nii et taaskord jätab raamat maha võlutud ja kadeda lugeja. Raamat tekitab vastupandamatu tungi seda kurikuulsat saart ise avastama sõita, paraku ei pääse mitte igaüks kohalikele nii lähedale kui selle raamatu autor.
Aimekirjandus
Vähi, P. Siiditeel: 3 kuuga 25 000 kilomeetrit
Peeter Vähi kirjutatud ja raamatu autori poolt rohkete fotodega illustreeritud rännuraamat „SIIDITEEL”. Teekond, mille käigus läbiti 3 kuuga 25 000 km, on laotunud põnevaks lugemiseks ja pildigaleriiks. „"Siiditee Tuur 2007" raames oleme olnud teel 86 päeva. Reisil tehtud ülestähenduste ja märkmete hulk on raskesti väljendatav lehekülgede või tähemärkide arvuna. Kolme kuu jooksul kujunes sedavõrd palju muljeid ja mõtteid, et need vajavad veel praegugi settimist.
Barton, R. 101 nädalavahetust Euroopas
Euroopas reisimine on lihtsam ja odavam kui kunagi varem. Kuid isegi üsna lähestikku paiknevates linnades tuleb ilmsiks tugevaid kontraste kultuuri, ööelu ja toidu vahel, mis kõik kuuluvad unustamatu nädalavahetuse juurde. Võimalikke sihtkohti on lõputult. 101 nädalavahetust Euroopas tutvustab 101 parimat võimalust nädalavahetuse veetmiseks Euroopas. Pariis, Venezia, London, Barcelona, Praha – Euroopa klassikaliste linnade veetlus on ajatu, olgu teie huviks kultuur, šoppamine, kohalik ööelu ja toit, seiklussport või lihtsalt päikese käes lõõgastumine. Kuna nüüd on ka mandri vähem tuntud paiku lihtsam külastada, esitleb raamat ka neid. Raamat tutvustab puhkamisvõimalusi 31 riigis, nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas, nii Baltikumis kui Venemaal. Lisatud on rohkesti fotosid ja vajalikku infot iga riigi kohta, sealhulgas soovitusi parimaks külastusajaks. 101 nädalavahetust Euroopas on vajalik kaaslane kõigile, kes tahavad nädalavahetusel pisut puhata, otsivad uut ja põnevat reisisihti või soovivad mõne vana lemmikuga uuesti tutvust teha.
Bennett, S. 365 telerivaba tegevust kogu perele
Võta lapsega veedetud ajast viimast ─ olgu see viis minutit või kogu pärastlõuna ─ lihtsate lõbusate tegevustega, mis pakuvad pinget kogu perele. Kunstist ja käsitööst mänguasja meisterdamiseni, sealt matemaatika ja numbrimängudeni, aitab „365 telerivaba tegevust“ viia lapsed televiisorist eemale ja stimuleerida nende mõttetööd. Sa soodustad paremat tervist, suurenenud vaimseid võimeid, paremat vanema-lapse suhet... ja parim on see, et sa ei kuule enam kunagi öeldavat: „Mul on igav!“ Sobib kaheaastaste ja vanemate laste päeva sisukamaks muutmiseks.
Lennart Meri : rajaleidja
Ligi kolmkümmend president Lennart Meri sõpra ja kolleegi meenutavad käesolevas raamatus Merit kui kirjanikku, filmitegijat, välisministrit ja Eesti presidenti. Teiste seas jagavad oma mälestusi lugejatega Lennart Meri poeg Mart Meri, vend Hindrek-Peeter Meri, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, endine peaminister Mart Laar, suursaadikud (ja endised ministrid) Jüri Luik, Jaak Jõerüüt, Riivo Sinijärv, parlamendiliikmed Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Paul-Eerik Rummo, mitmed kirjanikud, Välisministeeriumi ametnikud, ajakirjanikud ja poliitikud. Raamat on rikkalikult illustreeritud põnevate fotodega Lennart Meri reisidest, ametlikest visiitidest ja kohtumistest tuntud poliitikutega kogu maailmas. Eesti ja inglise keeles.
Vseviov, D. Aja vaimud
DAVID VSEVIOV, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa“ ning raamatute „Bütsantsi keisrid“ (2004), „Venemaa – lähedane ja kauge“ I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga. Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud. Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmub lugupeetava ajaloolase juubeliks.
Pärn, M. Esmaabi käsiraamat lastele
Esmaabi käsiraamat lastele aitab õpetada juba õige varses eas teadmisi, mida edaspidi on võimalik kasutada, kui mõnel sõbral juhtub õnnetus ja täiskasvanuid ei ole läheduses.
Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed
Kas poleks vahva käia oma ilupeenra juures nagu Kunksmoor – täna nopid õiekese külmetuse raviks, homme lehekese salatiks ja ülehomme kimbukese kanga värvimiseks? Selle raamatu abiga saate koostada sellise ilupeenra, kus kõigil taimedel on ka praktiline väärtus. Kindlasti on nii mõnigi kasulik taim teie aias juba ammu olemas, siis saate raamatust uusi ideid tema kasutamiseks. Nii mõnigi aiailu sünnib ka patta panna!
Virkus, L. Nutika perenaise kokaraamat
Mahukast kogumikust leiad üle 200 inspireeriva fotoga retsepti, mille valmistamisel saab hakkama 30–70 krooniga. Valikus on nii kergemaid kui toekamaid roogi, samuti magustoite, kooke ja torte. Lisaks leiva-saia küpsetamise ja hoidiste tegemise õpetused.
Raamatust leiad nippe ja soovitusi, kuidas pere toitmist säästlikult planeerida ning missuguseid toiduaineid koju varuda.
Tomingas, K. Sinisilmselt : lood ja laulud + CD
Näitleja ja laulja Kärt Tomingas mõjub natuke ebamaiselt ja müstiliselt, nagu tema lauludki. Nüüd astub ta üles ka raamatu autorina, kuigi kirjutanud on ta lapsepõlvest peale.
Raamatus jõuavad lugejani Kärt Tominga lood tema elust, tunnetest, mõtetest, laulude sünnist ja mõni värviline unenägu.
Raamatut illustreerivad fotod. Need pildid on tehtud kodus ja looduses, loomulikus keskkonnas – just nii, nagu näeb Kärti tema tütar. Koos raamatuga ilmub Kärt Tominga uus plaat.
“Maailm on just selline, nagu mõtled. Mõte ju liigub kogu aeg. See, mida õhku külvad, kujundab su elu,” usub Kärt Tomingas. See raamat külvab soojust ja äratundmishetki.
Raadik, S. Õpime õues mängides
Raamat on mõeldud alushariduse ja esimeste kooliastmete õpetajatele, samuti teistele lastega tegelevatele täiskasvanutele, kellele meeldib lastega õues õppida, mängida ja mängides õppida. „Õpime õues mängides” sisaldab ligi 200 mängukirjeldust, mida saab õuetundides kasutada. Mängud sobivad erinevate ainete integreeritud õppeks. Kuulub sarja „Hea tunni võti”.
Lastele
Eesti muinasjuttude kuldraamat
„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on järjeks 2008. aastal ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule“, mille koostas samuti Reet Krusten. „Eesti muinasjuttude kuldraamatus“ on nii läbi aegade armastatud muinasjutte, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Kõrv, Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Ernst Peterson-Särgava, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Eno Raua, Aino Perviku, Heiki Vilepi, Kalju Saaberi, Jaan Rannapi jpt loodud muinasjutte. „Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on mahukas muinasjutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register ja pealkirjade register. „Eesti muinasjuttude kuldraamatu“ on rikkalikult ja värvirõõmsalt illustreerinud Eesti parimad lasteraamatu illustraatorid.
Nopola, S. Heinakübar ja Viltsuss jahivad röövleid
Heinakübara ja Viltsussi suvi saab täiesti uue suuna, kui Alibulleni preilidele saabub külla Tormi Tuulik. Samal ajal alustatakse preilide krundil arheoloogiliste väljakaevamistega.
Ühel ööl kaob kaevetöödel leitud rauaaegselt kalmistult pärit hinnaline ehe. Politseinikud Hiigelnaba ja Prillmadu vahistavad ühe Katlakoskede pere liikme, keda aga sugugi kõik süüdlaseks ei pea. Heinakübar, Viltsuss ja Tormi sukelduvad meeletusse röövlijahti, milles kuluvad marjaks ära ka Alibulleni preilide karateoskused.
Turovski, A. Kassipoeg Võilill
Kõige väiksemale lugejale mõeldud muinasjutus arenevad sündmused, seiklused ja arvamused ühe toreda kassiperekonna kohta. Kassiperekonnas on pereema ja peretädi koos oma vanemate ja nooremate poegadega. Kogu loo teeb põnevaks asjaolu, et perekonnas on kõige nooremaks nurruv võilill. Ta oskab teha kõike, mida üks kassipoeg teha oskab, välja arvatud hüpata, joosta ja ronida – ta on ju VÕILILL, kõige heasüdamlikum ja lõbusam, kes kasvab ühe koha peal.
Õpetliku muinasjutu tegevus keerleb just tema ümber. Muinasjutus on kasside käitumist ja iseloomu kirjeldatud märkide kaudu, selgitamaks ka kõige väiksematele lugejatele kasside olemust.
Mänd H. Toomas Linnupoeg
Heljo Männi ”Toomas Linnupoeg” on lõbus koolipoisilugu. Autor on öelnud, et elu keerleb selles loos täistuuridel nagu karussellil. Ehkki peategelasel Toomas Linnupojal kipuvad pahatihti kõik asjad viltu vedama, lõpevad läbi huumoriprisma kirja pandud olukorrad alati õnnelikult.
Kasser, R. Kalliralli
Raamat on trükitähtedes. Ladusate värsside ja üllatusi pakkuvate piltidega raamatus leiab äratundmisrõõmu kogu pere - vanemad, vanavanemad, õed-vennad ja muidugi pisipõnnid ise. Elu koos väikelapsega on kui hoogne ralli. See algab varahommikul ja kestab peatumata hiliste õhtutundideni. Päevast päeva, kuust kuusse kordub üks ja sama ring: voodist välja-pesema-riidesse-sööma-õue-tuppa-riidest lahti-voodisse.
Vainola, K. Kelli - peaaegu haldjas
Selles raamatus on lood 6-aastasest Kellist, kelle lemmikvärv on roosa ja kellele kõige rohkem maailmas meeldivad haldjad ja printsessid. Kõik juba teavad – Kelli on ise ka peaaegu haldjas.
Lugusid Kellist saavad lapsed ise lugeda, neid võib ette lugeda ja neid võib koos lugeda.
Toomet, T. Lugemistund
Tiia Toometi ”Lugemistund” on mahukas lastejuttude kogumik. See koosneb järgmistest osadest: ”Lastelood”, ”Kauri lood”, ”Koduste asjade lood”, ”Vana aja lood”, ”Vana aja koolilood” ja ”Mänguasjade lood”.
Lempu, K. Mõisa aias hõisata
"Keset suurt rohelist parki seisis valge sammastega maja. Selles uhke maja ühes toas elas väike tüdruk. See oli Veera. Ta elas seal koos oma ema Jevdokia ja vanema venna Antoniga, kes käis juba koolis. Veera oli vene tüdruk, tema ema oli enne elanud Venemaal. Ka Veera isa oli pärit Venemaalt, aga oma isa Veera ei mäletanud."
Nii algab raamat, mille lood on Kristel Lempu kirjutanud peategelase prototüübi mälestuste põhjal. Veera Vene ohvitserist isa oli 1917. aasta rahutul ajal hukkunud ja lesk jäi kahe lapsega mõneks ajaks Tallinna. Vana mõisavalitseja heatahtliku abiga leidis aga pereema teenistust ühes Lääne-Virumaa endises mõisas. Lihtsad ja vahvad lood annavad ühtlasi aimu 1920. aastate alguse eluolust.
Rand, H. Nipsutera on natuke naljakas
Tuule tänava lõpus asuvas helerohelises majas elab suur ja sõbralik pere. Selle pere kõige pisem on Nipsutera – särasilmne tüdrukutirts, kellega juhtub alati midagi huvitavat. Ümbritseva maailma avastamine on ju üks põnev, keeruline ja üllatustega tegevus, kus kunagi ei tea täpselt ette, mis lõpuks välja tuleb. Näiteks, kuhu sõita trammiga number pool seitse? Mis keeles rääkida kassidega? Kuidas hakata salahaldjaks? Kust leida udupoe aadress? Kas tüdrukutel sobib hakata vanaisaks? Ja ikka nõnda edasi...
Thursday, June 11, 2009
Raamatukogu puhkuseks suletud
Toila raamatukogu on puhkuseks suletud
15. juuni - 2. juuli
13. - 21. juuli
7. - 20. september
Wednesday, April 1, 2009
Kevadine uudiskirjandus
ILUKIRJANDUS
Eesti autorid:
Marje Ernits. Armastuse jäljed
Nikolai Baturin. Delfiinide tee
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on
tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest.
Ent sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes
üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust
ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud.. merest.
See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla,
see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest,
inimestest ja delfiinidest.
Tammsaare, A.H. Kirjad tütrele
Selles raamatus näevad esmakordselt trükivalgust A. H. Tammsaare kirjad, mis ta aastail 1935-1939 kirjutas oma tütrele Riita Hansenile. Kirjad on kirjutatud enamasti suviti ning saadetud Narva-Jõesuusse, kus abikaasa Käthe koos lastega puhkas. Tammsaare veetis oma suved tavaliselt Tallinnas töölaua taga. Erandiks on aasta 1936, kui kirjanik suvitas ka ise pikemalt Narva-Jõesuus.
Anton ja Käthe Hansenil oli kaks last – tütar Riita sündis 1921. ning poeg Eerik 1928. aastal. Riita sünniaasta tähistab Tammsaare elus mitmekordset murdepunkti: sel aastal ilmus näidend “Juudit”, mida peetakse kirjaniku küpse loomeperioodi algustähiseks. Murdepunktiks sai lapse sünd loomulikult ka värskes abielus, seades Tammsaarele täiesti uued kohustused pereisana.
Tammsaare oli range, kuid samas ka hoolitsev isa. Hommikuti saatis ta Riitat kooli, kandes ise tema portfelli. Pärast kooli aitas tütrel õppida, vahel sattus hoogu ja koostas mõne referaadi ise. Nad käisid koos teatris ja arutasid raamatute üle. Riita on meenutanud ka pikki jalutuskäike isaga, mis olid nagu põnevad looduslootunnid. Hoolimata sellest, et ta ise avalikust elust hoidus, kasvatas Tammsaare oma lapsi põhimõtte järgi “käitu kodus nagu kuninga juures, siis käitud kuninga juures nagu kodus”. Ta õpetas Riitale nii tütarlapsele sobivat rühti ja kõnnakut kui ka seltskondliku vestluse kunsti. Tammsaare toonitas, et inimese sisemine kultuur ja vaimne areng on olulisem kui vormiline ülikooliharidus. Riita ongi meenutanud, et oma tegeliku hariduse sai ta isa käest, mitte koolipingist.
Käesolevate kirjade näol on tegu ühtaegu väga isiklike mõtisklustega, isa nõuannetega tütrele, teisalt aga ka laiemate arutlustega muuhulgas kirjanduse, ühiskondliku elu jm kohta. Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud
Mari Saat. Lasnamäe lunastaja
Romaani teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.
Jan Kaus. Miniatuurid
Kogumik lühivorme, autori kõige lüürilisem ja intensiivsem raamat. Igas mõttes meisterlik, Kaus ka neile vähestele, kes Kausi ei loe.
Tekstinäide:
Ärge kartke elu! Miks me peame ennast alla suruma? Elu pakub ju võimalusi! Või ei paku? Öelge keegi, et ei paku! Miss Teini- Trussikud seisis eevakleidis tema kõrval ja kinnitas omakorda: jajaa, elu on ilus, ilu ei tasu endale hoida, mina tahan oma ilu maailmale jagada. Ma tahan olla nagu see naine sellest multifilmist, kes tappis hapet higistava kolli.
Mihkel Mutt. Mälestused I
Hasso Krull. Neli korda neli
Naine heidab külili.
Tagumik on suur ja ilus.
Tagumik särab, aga külje peal
on küljeluu, naise mees.
Peeter, Helme. September
Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest.
Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.
Kärt Hellermaa. Sinine missa: valik reisikirju
Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana. Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele. Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing. Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.
Birk Rohelend. Enesetapjad
Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.
Maarja Kangro. Heureka
Välisautorid:
McCall Smith. A. Espressolood
Gerritsen, T. Kohtumine minevikuga
Cookson, C. Mallenite needus
1. osa meeliköitvast triloogiast.
Mallenite suguvõsal on lasunud põlvest põlve needus, mida põhjustab valge triip nende süsimustades juustes. Triibuga sünnivad ainult suguvõsa meessoost liikmed, ent ka teisi, kes on seotud perekonnaga kas veresidemete kaudu või muul moel, ei jäta see needus puudutamata. Kõrgekalda pärija Thomas Mallen kogeb seda omal nahal, kui ta tormilistel 1850. aastatel pankrotti läheb. Ent Mallenite needus ei lõpe sellega, selle hävitav mõju ulatub ka järgmistele põlvedele.
Malleni tüdruk
Goodwin, J. Maokivi
Tegemist on teise raamatuga, kus mõistatusi lahendab sümpaatne ja arukas Yaşim. Seekord on saabunud Istanbuli Prantsuse arheoloog Lefevre, et leida üles Bütsantsi kadunud aare. Yaşimile tehakse ülesandeks arheoloogi enda kohta rohkem andmeid koguda. Kui aga Lefevre’i moonutatud laip leitakse Prantsuse saatkonna juurest, selgub, et Yaşimist saab hoopis peamine kahtlusalune. Jälle kord tuleb Yaşimil ajaga võidu joosta, et tõde välja selgitada.
Jason Goodwini raamatu lisaväärtuseks peale põneva sündmustiku on Istanbuli elu ja seal tegutsevate mitmesuguste rahvusgruppide värvikas kujutamine. Ta suudab luua usutava õhkkonna, nii et linn ilmub kõigi oma häälte, lõhnade ja värvidega elavalt lugeja ette.
Grogan, J. Marley ja mina
Lugu noorest abielupaarist, kes alustab ühist kooselu, ning suurest, arulagedast, parandamatust, aga ka vastupandamatust labradorist, kes muutis kogu nende elu – neid ja nende lapsi, muutis perekonda, kelleks nad said. See pole vaid ühe koera ega koeraga pere lugu, vaid liigutav ja humoorikas lugu inimestest ja loomast, kellel on ühine elutee, tõusude ja languste, naeru ja pisarate, rõõmude ja südamevaluga.
Käesoleva raamatu järgi valminud film linastub peagi ka Eesti kinodes. Komöödia peaosades mängivad Owen Wilson ja Jennifer Aniston.
Child, M. Miljardäri vang
Parsons, T. Mu kallile
Alfie Budd leidis täiusliku naise, kellega veeta oma ülejäänud elupäevad − ja kaotas ta. Ta ei usu, et armastuses antakse teinegi võimalus. Pöördudes tagasi Inglismaale, kust ta oli lahkunud oma lühikese idüllilise abielu ajal, leiab Alfie, et maailm ta ümber laguneb koost. Ta saab lohutust tervest reast mõttetutest, kiirelt mööduvatest suhetest, ja püüab õppida tai chi’d vanalt hiinlaselt, George Changilt. Kas Alfie saab kunagi elada nii kindlat pereelu kui Changid? Ja kas ta suudab loobuda sihitust seksist sügavamate suhete nimel? Tony Parsonsi uus särav romaan jutustab nii armastusest, perekonnast, seksist, tai chi’st kui ka inimsüdametest kõige üldisemas mõttes.
Tony Parsons on ajalehe The Mirror veerukirjutaja ja on teinud kaastööd ka paljudele teistele väljaannetele.
Lowell, E. Ohtlikud maalid
Francis, D. Tagasitulek
Peter Darwin – noor diplomaat, kelle töö Jaapanis on just lõppenud, satub enne Inglimaale tööle asumist sündmustekeerisesse, mis paiskab ta tagasi lapsepõlvemaale. Peter tutvub koduteel inglise abielupaariga, kes ta endi juurde Gloucestershire’i külla kutsuvad. Seal puutub ta aga juhuse tahtel ohtlikult lähedalt kokku mõrvadega ja pakub endalegi ootamatult abi nende lahendamisel.
Hagena, K. Õunaseemnete maitse
Aimekirjandus
100 nõuannet, kuidas elada üle majanduskriis
Hirm ja paanika ei ole kriisiolukorras kõige paremad nõuandjad, nii nagu ei ole rahamurede puhul kõige kindlam Türisalu pank. Mida teha siis, kui ühel päeval saate koondamisteate, kui avastate, et laenu tagasimakse intress on taas kasvanud ja pere eelarve on lootusetult kreenis? Suhtekorraldaja Janek Mäggi, tarbijakaitsja Helle Aruniit, majandusanalüütik Marje Josing, tööturuspetsialist Peep Raju, võlanõustaja Terje Lääts, arst Madis Tiik, psühholoog Endel Talvik, toitlustusspetsialist Sirje Rekkor, energiasäästja Jaan Tepp, sõiduõpetaja Kalju Aun ja ärijuht Jüri Kriisemann annavad oma intervjuudes soovitusi, kuidas elada ja tegutseda majanduslanguse tingimustes. Raamatus toodud soovitused on sedavõrd elulised, et neid tasub arvestada ka siis, kui kriis teie koduuksele ei koputa. Oma rahaseisu hindamine, kulude planeerimine ja tark tarbimine on tähtsad igal ajal.
Lauri Vahtre. Eesti mees: küsimustes ja vastustes; Eesti naine: küsimustes ja vastustes
Tirelraamat "Eesti mees" ja "Eesti naine" jutustab küsmuste-vastuste vormis kõigepealt sellest, mis on üldse mehelikkus ja naiselikkus ehk nagu on pealkirjastatud vastav alajaotus raamatus: "Kuidas meest/naist ära tunda?". Seejärel leiab autor vastuseid mitmesugustele eesti meest ja eesti naist puudutavatele küsimustele – mis on olnud meestetööd ja naistetööd minevikus, milline on rollijaotus tänapäeval (nii palju, kui seda on), millised on probleemid, haigused jm. Raamatus on esitatud ka lühivalik meie ajaloos olulist rolli mänginud meestest/naistest, püüdes võimalikult lühidalt esile tuua iga konkreetse isiku tähtsuse tuuma.
Krister Kivi. IME! kaheksa isiklikku lugu....
KRISTER KIVI on ajakirjanik, luuletaja, reisikirjanik. „Eesti Ekspressi“ ajakirjanikuna on ta üllatanud lehelugejaid põnevate reportaažide, avastamata faktide ja kaasakiskuvate analüüsidega. Mõne aasta eest üllatas ta kirjandusüldsust küpse luulekoguga „Tulles lähemale“ (2005). Avaldades reisiraamatu „Eesti Maja“ (2007) üllatas ta uudse vaatega reisimisele ja väliseestlusele. Ja nüüd seisab ees uus üllatus – nagu mustkunstnik tõmbab Krister Kivi kübarast välja seitse kaasaegset maailmaimet.
„Idee kõik uued maailmaimed läbi sõita tekkis nii nagu ideed sageli tekivad – iseenesest,“ tunnistab Kivi raamatu sissejuhatuses. “Ma ei oska põhjendada, mis mind neid vaatama kisub, kuid ilmselt on põhjus asjaolus, et elus endas on imesid ju imevähe. Niipalju kui ma meenutada suudan, pole minuga juhtunud midagi imelist juba viimased kümme aastat. Sellises olukorras tuleb imed ise üles otsida, sest Eestis neid pole, kui muidugi mitte võtta arvesse Munamäge ja Vabadusekella.“
Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.
Valve Raudnask. Inimesed ja ilmaelu
Targad inimesed on iga rahva õnn ja rõõm. Ajakirjaniku asi on nende mõtteid ja põhimõtteid levitada. Targad mõtted ei lähe vanaks.
Osa selle raamatu lugusid on pärit veel ajast, kui ajakirja Pikker toimetaja Raik Aarma koer oli päevad läbi toimetuses ja võttis osa ka kinnistest parteikoosolekutest. Enamik on hilisema aja intervjuud. Kunagi ilmunud lugudele on lisatud tänaseid tähelepanekuid. Lisaks veel autori enda arvamusi ilmaelust ning toimetustele tulnud kirju, kus on aega tabatud.
Girard, S. Kampsunikirurgia: kuidas vanadest kampusnitest...
Kumb sünnib esimesena – vahva idee või hoopis leitud kampsun? Loomulikult mõlemad! Tihti on leitud kampsun suurepäraseks inspiratsiooniallikaks, lihtsalt jõuadki äratundmisele, et just sellest saab midagi eriti vahvat teha. Samas võib hea idee peidus olla mõnes ajakirjas või hoopis näed seda tänaval „vastu jalutamas”. Siis algab jaht n-ö algmaterjaliks sobivale kampsunile. Kui sul on piisav kampsunitagavara ning tunned mõningaid lihtsamaid kudumis- ja õmblemistehnikaid, saad siit raamatust leitud nippide ja nõuannete abil luua uusi rõivaid ja aksessuaare, mis kuuluvad sulle ja ainult sulle.
Hellsten, T. Kolmas võimalus
Kas elumuutus on veel võimalik, kui suurem osa elust on elatud? Kuidas õppida ütlema „ei”? Millal lõpeb vanemate vastutus lapse eest? Miks mõned inimesed armuvad ikka jälle, kuigi nad on õnnelikult abielus?
Tuntud soome terapeut ja kirjanik Tommy Hellsten kutsub lugeja endaga vestlema, sealjuures ei ole kutsujal tabuteemasid. Hellsteni kirjavastused põhinevad talle saadetud küsimustel ja eluseikadel. Jutuaineks tulevad õe-venna suhted, väsimus, stress, sisemine tasakaal ja isiksuse kasv, seksuaalsus ning intiimsus, aga ka vaimsus. Hellsten julgustab küsijaid teadlikuks saama sellest, mis on neid elus vorminud – näiteks lapsepõlves üleelatu, suhe vanematega, pettumused ja elukäik. Ta ärgitab ennast analüüsima ja oma elu muutma. Hellsteni sõnum on, et kunagi pole liiga hilja.
Mu kodu on Eestis: Eestimaa rahvaste elulood
Eluluguderaamat ilmub paralleelselt nii eesti kui vene keeles ning on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühendusega Eesti Elulood. Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Želnina (sünd 1914), kuidas Želninite perekond tuli Eestisse Peterburist juba Esimese maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.
Crowter, A. Pilates sinu jaoks
See rohkelt fotodega illustreeritud raamat õpetab, kuidas saavutada tervis ja heaolu Pilatese harjutuste, asjakohaste toitumissoovituste ja lõõgastusvõtete kaudu. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene selgitab Pilatese traditsioonilisi printsiipe ning esitab üle 60 harjutuse koos infoga iga harjutuse kohta, kuidas see parandab rühti, vastupidavust, vormisolekut ja koordinatsiooni, samuti suurendab liigeste liikuvust, leevendab seljavalu ja stressi ning tõstab üldist vitaalsust. Teine peatükk tõdeb, et terve olemiseks ja hea vormi säilitamiseks peame täiendama iga harjutustekompleski arukate toitumusharjumustega. Peatükk sisaldab 25 toitva roa retsepti hommikueineteks, lõuna- ja õhtusöökideks ning suupisteteks.Kolmas peatükk juhib tähelepanu sellele, et tugeva keha jaoks on vaja ka tugevat vaimu. Vaimu tervendavat jõudu rakendades võime saada paranenud kontsentreerumise, parema motiveerituse ning keskendunuma ja lõõgastunuma ellusuhtumise.
Aive Luigela. Targalt toitudes terveks II
Aive Luigela väga populaarse raamatu teine osa, kus kirjutatakse nendest igapäevastest toiduainetest, mis esimesse raamatusse ära ei mahtunud. Asjatundjad ütlevad: oska olla terve – söö tervislikult... Aga kuidas siis? Aive Luigela pakub tarkusi ja retsepte oma pikaajalisest kogemuste ja teadmistepagasist.
Aive Luigela on Kodutohtri ja Terviselehe kauaaegne kaasautor. Ta on sage külaline raadios ja televisioonis, kui on vaja rääkida toiduainetest, maitse- ja tervisetaimedest. Autor on õppinud toiduvalmistamise tehnoloogiat, bio- ja orgaanilist keemiat ning toitumisfüsioloogiat.
Urmas Ott: teletähe lugu
Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade «Teletutvus», mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Sellesse raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.
Leida Toots-Pärnaste. Wabariigist vabariiki
"Minu lapsepõlv ja noorus möödusid Räpinas, Eesti Wabariigi aegsel Võrumaal. Elu oli ilus, mis sest, et jõukust ei olnud. Ent siiski suutsid ema ja isa, kes tulid 1923. aastal koos minu venna ja õega Siberist Eestisse tagasi, ehitada endale maja.
Ajad muutusid kiiresti. Käisin koolis kolme valitsuse all: algkoolis Eesti ajal, Räpina Aianduskoolis Saksa ja Vene ajal. Elasime vallamaja kõrval. Kui hakati püüdma metsavendi, paigutati meie majja NKVD ohvitseride köök ja söögikoht. Need olid hirmu-rohked kuud, seda enam, et vend oli Saksa tööteenistuses ja me ei teadnud tema saatusest midagi...
1949. Elu oli pärast kevadist suurküüditamist eriti masendav. Siis otsustas Räpina näitering teha vabaõhuetenduse, Bornhöhe "Tasuja". Lavastasid Rudolf Roosa ja Valdo Pärnaste. Suvel antigi mitu etendust Võrumaal, isegi hobused ja ratsanikud olid.Mina olin suflöör. Kaanepildil olen ma laenatud kostüümis. Kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid etenduse jaoks tegi Valdo...
Üsna pea pärast sõda sai selgeks, et oodatud Valge Laev ei saabu. Tuli leppida saatusega. Ent vabaduse tuuled hakkasid siiski puhuma ja Eesti Vabariik taastati! Olen uhke, et mu tütar Eve aitas kaasa Vabariigi tulekule ja tema tõttu sain ka mina sellest jõudumööda osa võtta – koos nende tuhandete inimestega, kes kandsid Eestit kogu aeg oma südames.
Kõigist nendest aegadest ja sündmustest jutustabki see raamat."
Autor
Eesti autorid:
Marje Ernits. Armastuse jäljed
Nikolai Baturin. Delfiinide tee
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on
tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest.
Ent sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes
üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust
ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud.. merest.
See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla,
see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest,
inimestest ja delfiinidest.
Tammsaare, A.H. Kirjad tütreleSelles raamatus näevad esmakordselt trükivalgust A. H. Tammsaare kirjad, mis ta aastail 1935-1939 kirjutas oma tütrele Riita Hansenile. Kirjad on kirjutatud enamasti suviti ning saadetud Narva-Jõesuusse, kus abikaasa Käthe koos lastega puhkas. Tammsaare veetis oma suved tavaliselt Tallinnas töölaua taga. Erandiks on aasta 1936, kui kirjanik suvitas ka ise pikemalt Narva-Jõesuus.
Anton ja Käthe Hansenil oli kaks last – tütar Riita sündis 1921. ning poeg Eerik 1928. aastal. Riita sünniaasta tähistab Tammsaare elus mitmekordset murdepunkti: sel aastal ilmus näidend “Juudit”, mida peetakse kirjaniku küpse loomeperioodi algustähiseks. Murdepunktiks sai lapse sünd loomulikult ka värskes abielus, seades Tammsaarele täiesti uued kohustused pereisana.
Tammsaare oli range, kuid samas ka hoolitsev isa. Hommikuti saatis ta Riitat kooli, kandes ise tema portfelli. Pärast kooli aitas tütrel õppida, vahel sattus hoogu ja koostas mõne referaadi ise. Nad käisid koos teatris ja arutasid raamatute üle. Riita on meenutanud ka pikki jalutuskäike isaga, mis olid nagu põnevad looduslootunnid. Hoolimata sellest, et ta ise avalikust elust hoidus, kasvatas Tammsaare oma lapsi põhimõtte järgi “käitu kodus nagu kuninga juures, siis käitud kuninga juures nagu kodus”. Ta õpetas Riitale nii tütarlapsele sobivat rühti ja kõnnakut kui ka seltskondliku vestluse kunsti. Tammsaare toonitas, et inimese sisemine kultuur ja vaimne areng on olulisem kui vormiline ülikooliharidus. Riita ongi meenutanud, et oma tegeliku hariduse sai ta isa käest, mitte koolipingist.
Käesolevate kirjade näol on tegu ühtaegu väga isiklike mõtisklustega, isa nõuannetega tütrele, teisalt aga ka laiemate arutlustega muuhulgas kirjanduse, ühiskondliku elu jm kohta. Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud
Mari Saat. Lasnamäe lunastaja
Romaani teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.
Jan Kaus. Miniatuurid
Kogumik lühivorme, autori kõige lüürilisem ja intensiivsem raamat. Igas mõttes meisterlik, Kaus ka neile vähestele, kes Kausi ei loe.
Tekstinäide:
Ärge kartke elu! Miks me peame ennast alla suruma? Elu pakub ju võimalusi! Või ei paku? Öelge keegi, et ei paku! Miss Teini- Trussikud seisis eevakleidis tema kõrval ja kinnitas omakorda: jajaa, elu on ilus, ilu ei tasu endale hoida, mina tahan oma ilu maailmale jagada. Ma tahan olla nagu see naine sellest multifilmist, kes tappis hapet higistava kolli.
Mihkel Mutt. Mälestused I
Hasso Krull. Neli korda neli
Naine heidab külili.
Tagumik on suur ja ilus.
Tagumik särab, aga külje peal
on küljeluu, naise mees.
Peeter, Helme. September
Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest.
Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.
Kärt Hellermaa. Sinine missa: valik reisikirju
Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana. Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele. Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing. Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.
Birk Rohelend. Enesetapjad
Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.
Maarja Kangro. HeurekaVälisautorid:
McCall Smith. A. Espressolood
Gerritsen, T. Kohtumine minevikuga
Cookson, C. Mallenite needus
1. osa meeliköitvast triloogiast.
Mallenite suguvõsal on lasunud põlvest põlve needus, mida põhjustab valge triip nende süsimustades juustes. Triibuga sünnivad ainult suguvõsa meessoost liikmed, ent ka teisi, kes on seotud perekonnaga kas veresidemete kaudu või muul moel, ei jäta see needus puudutamata. Kõrgekalda pärija Thomas Mallen kogeb seda omal nahal, kui ta tormilistel 1850. aastatel pankrotti läheb. Ent Mallenite needus ei lõpe sellega, selle hävitav mõju ulatub ka järgmistele põlvedele.
Malleni tüdruk
Goodwin, J. Maokivi
Tegemist on teise raamatuga, kus mõistatusi lahendab sümpaatne ja arukas Yaşim. Seekord on saabunud Istanbuli Prantsuse arheoloog Lefevre, et leida üles Bütsantsi kadunud aare. Yaşimile tehakse ülesandeks arheoloogi enda kohta rohkem andmeid koguda. Kui aga Lefevre’i moonutatud laip leitakse Prantsuse saatkonna juurest, selgub, et Yaşimist saab hoopis peamine kahtlusalune. Jälle kord tuleb Yaşimil ajaga võidu joosta, et tõde välja selgitada.
Jason Goodwini raamatu lisaväärtuseks peale põneva sündmustiku on Istanbuli elu ja seal tegutsevate mitmesuguste rahvusgruppide värvikas kujutamine. Ta suudab luua usutava õhkkonna, nii et linn ilmub kõigi oma häälte, lõhnade ja värvidega elavalt lugeja ette.
Grogan, J. Marley ja mina
Lugu noorest abielupaarist, kes alustab ühist kooselu, ning suurest, arulagedast, parandamatust, aga ka vastupandamatust labradorist, kes muutis kogu nende elu – neid ja nende lapsi, muutis perekonda, kelleks nad said. See pole vaid ühe koera ega koeraga pere lugu, vaid liigutav ja humoorikas lugu inimestest ja loomast, kellel on ühine elutee, tõusude ja languste, naeru ja pisarate, rõõmude ja südamevaluga.
Käesoleva raamatu järgi valminud film linastub peagi ka Eesti kinodes. Komöödia peaosades mängivad Owen Wilson ja Jennifer Aniston.
Child, M. Miljardäri vang
Parsons, T. Mu kallile
Alfie Budd leidis täiusliku naise, kellega veeta oma ülejäänud elupäevad − ja kaotas ta. Ta ei usu, et armastuses antakse teinegi võimalus. Pöördudes tagasi Inglismaale, kust ta oli lahkunud oma lühikese idüllilise abielu ajal, leiab Alfie, et maailm ta ümber laguneb koost. Ta saab lohutust tervest reast mõttetutest, kiirelt mööduvatest suhetest, ja püüab õppida tai chi’d vanalt hiinlaselt, George Changilt. Kas Alfie saab kunagi elada nii kindlat pereelu kui Changid? Ja kas ta suudab loobuda sihitust seksist sügavamate suhete nimel? Tony Parsonsi uus särav romaan jutustab nii armastusest, perekonnast, seksist, tai chi’st kui ka inimsüdametest kõige üldisemas mõttes.
Tony Parsons on ajalehe The Mirror veerukirjutaja ja on teinud kaastööd ka paljudele teistele väljaannetele.
Lowell, E. Ohtlikud maalid
Francis, D. Tagasitulek
Peter Darwin – noor diplomaat, kelle töö Jaapanis on just lõppenud, satub enne Inglimaale tööle asumist sündmustekeerisesse, mis paiskab ta tagasi lapsepõlvemaale. Peter tutvub koduteel inglise abielupaariga, kes ta endi juurde Gloucestershire’i külla kutsuvad. Seal puutub ta aga juhuse tahtel ohtlikult lähedalt kokku mõrvadega ja pakub endalegi ootamatult abi nende lahendamisel.
Hagena, K. Õunaseemnete maitse
Aimekirjandus
100 nõuannet, kuidas elada üle majanduskriis
Hirm ja paanika ei ole kriisiolukorras kõige paremad nõuandjad, nii nagu ei ole rahamurede puhul kõige kindlam Türisalu pank. Mida teha siis, kui ühel päeval saate koondamisteate, kui avastate, et laenu tagasimakse intress on taas kasvanud ja pere eelarve on lootusetult kreenis? Suhtekorraldaja Janek Mäggi, tarbijakaitsja Helle Aruniit, majandusanalüütik Marje Josing, tööturuspetsialist Peep Raju, võlanõustaja Terje Lääts, arst Madis Tiik, psühholoog Endel Talvik, toitlustusspetsialist Sirje Rekkor, energiasäästja Jaan Tepp, sõiduõpetaja Kalju Aun ja ärijuht Jüri Kriisemann annavad oma intervjuudes soovitusi, kuidas elada ja tegutseda majanduslanguse tingimustes. Raamatus toodud soovitused on sedavõrd elulised, et neid tasub arvestada ka siis, kui kriis teie koduuksele ei koputa. Oma rahaseisu hindamine, kulude planeerimine ja tark tarbimine on tähtsad igal ajal.
Lauri Vahtre. Eesti mees: küsimustes ja vastustes; Eesti naine: küsimustes ja vastustesTirelraamat "Eesti mees" ja "Eesti naine" jutustab küsmuste-vastuste vormis kõigepealt sellest, mis on üldse mehelikkus ja naiselikkus ehk nagu on pealkirjastatud vastav alajaotus raamatus: "Kuidas meest/naist ära tunda?". Seejärel leiab autor vastuseid mitmesugustele eesti meest ja eesti naist puudutavatele küsimustele – mis on olnud meestetööd ja naistetööd minevikus, milline on rollijaotus tänapäeval (nii palju, kui seda on), millised on probleemid, haigused jm. Raamatus on esitatud ka lühivalik meie ajaloos olulist rolli mänginud meestest/naistest, püüdes võimalikult lühidalt esile tuua iga konkreetse isiku tähtsuse tuuma.
Krister Kivi. IME! kaheksa isiklikku lugu....
KRISTER KIVI on ajakirjanik, luuletaja, reisikirjanik. „Eesti Ekspressi“ ajakirjanikuna on ta üllatanud lehelugejaid põnevate reportaažide, avastamata faktide ja kaasakiskuvate analüüsidega. Mõne aasta eest üllatas ta kirjandusüldsust küpse luulekoguga „Tulles lähemale“ (2005). Avaldades reisiraamatu „Eesti Maja“ (2007) üllatas ta uudse vaatega reisimisele ja väliseestlusele. Ja nüüd seisab ees uus üllatus – nagu mustkunstnik tõmbab Krister Kivi kübarast välja seitse kaasaegset maailmaimet.
„Idee kõik uued maailmaimed läbi sõita tekkis nii nagu ideed sageli tekivad – iseenesest,“ tunnistab Kivi raamatu sissejuhatuses. “Ma ei oska põhjendada, mis mind neid vaatama kisub, kuid ilmselt on põhjus asjaolus, et elus endas on imesid ju imevähe. Niipalju kui ma meenutada suudan, pole minuga juhtunud midagi imelist juba viimased kümme aastat. Sellises olukorras tuleb imed ise üles otsida, sest Eestis neid pole, kui muidugi mitte võtta arvesse Munamäge ja Vabadusekella.“
Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.
Valve Raudnask. Inimesed ja ilmaelu
Targad inimesed on iga rahva õnn ja rõõm. Ajakirjaniku asi on nende mõtteid ja põhimõtteid levitada. Targad mõtted ei lähe vanaks.
Osa selle raamatu lugusid on pärit veel ajast, kui ajakirja Pikker toimetaja Raik Aarma koer oli päevad läbi toimetuses ja võttis osa ka kinnistest parteikoosolekutest. Enamik on hilisema aja intervjuud. Kunagi ilmunud lugudele on lisatud tänaseid tähelepanekuid. Lisaks veel autori enda arvamusi ilmaelust ning toimetustele tulnud kirju, kus on aega tabatud.
Girard, S. Kampsunikirurgia: kuidas vanadest kampusnitest...
Kumb sünnib esimesena – vahva idee või hoopis leitud kampsun? Loomulikult mõlemad! Tihti on leitud kampsun suurepäraseks inspiratsiooniallikaks, lihtsalt jõuadki äratundmisele, et just sellest saab midagi eriti vahvat teha. Samas võib hea idee peidus olla mõnes ajakirjas või hoopis näed seda tänaval „vastu jalutamas”. Siis algab jaht n-ö algmaterjaliks sobivale kampsunile. Kui sul on piisav kampsunitagavara ning tunned mõningaid lihtsamaid kudumis- ja õmblemistehnikaid, saad siit raamatust leitud nippide ja nõuannete abil luua uusi rõivaid ja aksessuaare, mis kuuluvad sulle ja ainult sulle.
Hellsten, T. Kolmas võimalus
Kas elumuutus on veel võimalik, kui suurem osa elust on elatud? Kuidas õppida ütlema „ei”? Millal lõpeb vanemate vastutus lapse eest? Miks mõned inimesed armuvad ikka jälle, kuigi nad on õnnelikult abielus?
Tuntud soome terapeut ja kirjanik Tommy Hellsten kutsub lugeja endaga vestlema, sealjuures ei ole kutsujal tabuteemasid. Hellsteni kirjavastused põhinevad talle saadetud küsimustel ja eluseikadel. Jutuaineks tulevad õe-venna suhted, väsimus, stress, sisemine tasakaal ja isiksuse kasv, seksuaalsus ning intiimsus, aga ka vaimsus. Hellsten julgustab küsijaid teadlikuks saama sellest, mis on neid elus vorminud – näiteks lapsepõlves üleelatu, suhe vanematega, pettumused ja elukäik. Ta ärgitab ennast analüüsima ja oma elu muutma. Hellsteni sõnum on, et kunagi pole liiga hilja.
Mu kodu on Eestis: Eestimaa rahvaste elulood
Eluluguderaamat ilmub paralleelselt nii eesti kui vene keeles ning on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühendusega Eesti Elulood. Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Želnina (sünd 1914), kuidas Želninite perekond tuli Eestisse Peterburist juba Esimese maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.
Crowter, A. Pilates sinu jaoks
See rohkelt fotodega illustreeritud raamat õpetab, kuidas saavutada tervis ja heaolu Pilatese harjutuste, asjakohaste toitumissoovituste ja lõõgastusvõtete kaudu. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene selgitab Pilatese traditsioonilisi printsiipe ning esitab üle 60 harjutuse koos infoga iga harjutuse kohta, kuidas see parandab rühti, vastupidavust, vormisolekut ja koordinatsiooni, samuti suurendab liigeste liikuvust, leevendab seljavalu ja stressi ning tõstab üldist vitaalsust. Teine peatükk tõdeb, et terve olemiseks ja hea vormi säilitamiseks peame täiendama iga harjutustekompleski arukate toitumusharjumustega. Peatükk sisaldab 25 toitva roa retsepti hommikueineteks, lõuna- ja õhtusöökideks ning suupisteteks.Kolmas peatükk juhib tähelepanu sellele, et tugeva keha jaoks on vaja ka tugevat vaimu. Vaimu tervendavat jõudu rakendades võime saada paranenud kontsentreerumise, parema motiveerituse ning keskendunuma ja lõõgastunuma ellusuhtumise.
Aive Luigela. Targalt toitudes terveks II
Aive Luigela väga populaarse raamatu teine osa, kus kirjutatakse nendest igapäevastest toiduainetest, mis esimesse raamatusse ära ei mahtunud. Asjatundjad ütlevad: oska olla terve – söö tervislikult... Aga kuidas siis? Aive Luigela pakub tarkusi ja retsepte oma pikaajalisest kogemuste ja teadmistepagasist.
Aive Luigela on Kodutohtri ja Terviselehe kauaaegne kaasautor. Ta on sage külaline raadios ja televisioonis, kui on vaja rääkida toiduainetest, maitse- ja tervisetaimedest. Autor on õppinud toiduvalmistamise tehnoloogiat, bio- ja orgaanilist keemiat ning toitumisfüsioloogiat.
Urmas Ott: teletähe lugu
Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade «Teletutvus», mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Sellesse raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.
Leida Toots-Pärnaste. Wabariigist vabariiki
"Minu lapsepõlv ja noorus möödusid Räpinas, Eesti Wabariigi aegsel Võrumaal. Elu oli ilus, mis sest, et jõukust ei olnud. Ent siiski suutsid ema ja isa, kes tulid 1923. aastal koos minu venna ja õega Siberist Eestisse tagasi, ehitada endale maja.
Ajad muutusid kiiresti. Käisin koolis kolme valitsuse all: algkoolis Eesti ajal, Räpina Aianduskoolis Saksa ja Vene ajal. Elasime vallamaja kõrval. Kui hakati püüdma metsavendi, paigutati meie majja NKVD ohvitseride köök ja söögikoht. Need olid hirmu-rohked kuud, seda enam, et vend oli Saksa tööteenistuses ja me ei teadnud tema saatusest midagi...
1949. Elu oli pärast kevadist suurküüditamist eriti masendav. Siis otsustas Räpina näitering teha vabaõhuetenduse, Bornhöhe "Tasuja". Lavastasid Rudolf Roosa ja Valdo Pärnaste. Suvel antigi mitu etendust Võrumaal, isegi hobused ja ratsanikud olid.Mina olin suflöör. Kaanepildil olen ma laenatud kostüümis. Kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid etenduse jaoks tegi Valdo...
Üsna pea pärast sõda sai selgeks, et oodatud Valge Laev ei saabu. Tuli leppida saatusega. Ent vabaduse tuuled hakkasid siiski puhuma ja Eesti Vabariik taastati! Olen uhke, et mu tütar Eve aitas kaasa Vabariigi tulekule ja tema tõttu sain ka mina sellest jõudumööda osa võtta – koos nende tuhandete inimestega, kes kandsid Eestit kogu aeg oma südames.
Kõigist nendest aegadest ja sündmustest jutustabki see raamat."
Autor
Friday, March 13, 2009
Uued ajaveebid
Emakeele päeva eel kuulutas Rahvusraamatukogu avatuks Kirjanduse ja keele ajaveebi. Peamised ajaveebi autorid on Rahvusraamatukogu kirjanduse ja keele asjatundjad Maire Liivamets, Siiri Lauk ja Inna Saaret, kes pakuvad laiemale avalikkusele võimalust kaasa mõelda ja rääkida kirjanduse ning eesti keele teemadel. Ajaveebi leiate aadressilt: http://kirjandusjakeel.blogspot.com/
Lisaks RRi uuele ajaveebile on kasulik teha tutvust ka Varraku kollektiivse raamatublogiga aadressil: http://blog.varrak.ee
Lisaks RRi uuele ajaveebile on kasulik teha tutvust ka Varraku kollektiivse raamatublogiga aadressil: http://blog.varrak.ee
Tuesday, February 24, 2009
Friday, February 6, 2009
Uudiskirjandus
2009. aasta esimene uudiskirjanduse pakk on avatud:)
Ilu- ja lastekirjandus:
Mati Unt, Kogutud teosed 2
Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse "Võlg" (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikast õhinat ja J. D. Salingeri romaanist "Kuristik rukkis" pärinevat romantilist ängi. Teose peategelane Lauri on Zbigniew Cybulski ja James Deani loodud ekraani-mässajate eesti suguvend. "Võlas" hakkas Unt väljuma realistlikust kirjandusest ja järgmises teoses "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) hakkas sisenema modernistlikku. Vaatepunkte vahetades, tegelastele ja autorile vaheldumisi sõna andes kujutab jutustus ratsionaalse ja intuitiivse eluhoiaku konflikti – ühiskondliku võitluse ideaalide asendumine isikliku õnne otsinguga sotsialismi inimnäolistumise ajal.
"Mõrv hotellis" (1969) on läbinisti modernistlik teos, "eesti eksistentsialismi" klassika. Siin saavad kokku Franz Kafka "Loss" ja Albert Camus "Võõras", eesti kirjandusele täitsa uus poeetika. Mõrv asetab tegelased eksistentsiaalsesse piirsituatsiooni, kujutatakse neid absurdses olukorras kesk üleüldist võõrandumist. Leidub meeleolusid nii prantsuse uue laine filmikunstist, "uuest (kriminaal)romaanist" kui Dashiell Hammeri kriminaalromaanidest. Miski moodne polnud Undile võõras.
Irja Kass, Kuidas ma lähen?
Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elusisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma „paradiisi“, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi ootamatult terve romaani, mis pakatab avameelsusest ja kohati lausa süsimustast huumorist.
Mart Kivastik, Kurb raamat
Selles raamatus on kümme kurba ja vähem kurba lugu, mis näitavad suurepäraselt, kui hästi või halvasti Kivastik kahekümne aasta jooksul kirjutama on õppinud. Raamat on meestest, naistest ja nendevahelistest asjadest. Lisaks paar ägedat lugu poistest, millest mõni lõpeb hästi ja mõni sandisti.
Nagu lood ikka.
Nagu elus ikka.
Doris Kareva Deka
Kümme erinevat Karevat sametkaante vahel, kokku pandud nii, nagu luuletaja ennast hetkel ise peegeldab. Esinduslik valikkogu koondab avaldatud ja ka seniavaldamata luulet alates 1975. aastast.
Imeilus raamat:)
Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul
Kersti Kreismann on näitleja. Aga et ta valdab meisterlikult ka kirjasõna, saab lugeja teada raamatust «Paljajalu kõrrepõllul».
Esmakordselt näeb trükivalgust näitlejanna ning kirjanik Mati Undi kirjavahetus. Samuti saab lugeja osa Kersti sõbra Juhan Viidingu spontaansest loomingust – luuleridadest, mida seni pole avaldatud.
Kersti avameelsed kõnelused ajakirjanik Margit Kilumetsaga, armastus- ja ahastuskirjad, mälestused sõpradest ning Kersti enda salapäevikud seovad raamatu omalaadseks kultuuripõnevikuks.
Undi-jutud
Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis «kunstiline loom» – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. Tema elu oli tema kunstile materjaliks ja raamiks ning kulus loomispinges kiiresti.
«Undi-juttudes» kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Lugejale avaneb pilt, kuidas noorest naiivsest Undist – «naiivse» romaani «Hüvasti, kollane kass» autorist – sai keskealine küüniline Unt. Pilt noormehest, kes loomuliku intuitsiooniga tajus parajasti õhus olevat ja oskas seda aistitavalt kirjeldada. Pilt ennast ja teisi klassikuid ümberloovast vanast kavalast eneseiroonilisest teatrihundist. Kirjanikust, kelle lavalauad neelasid, lavastajast, kes põles rambivalguses.
Jaan Tooming, Teekond mäe südamesse
Jaan Tooming on tuntud teatrilavastaja, aga ta on avaldanud ka luuletusi ja teinud filme.
Käesolevat teost iseloomustavad poeetilised mõtterännakud. Autori teekond viib eelkõige iseenda hinge sügavusse, püüdes samal ajal mõtestada ümbritsevat maailma ja inimsuhteid.
Erik Tohvri Sulasest sai peremees
«Igaüks on peremees ja teda
austud-hinnatud me kodumaal...»
Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.
Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.
Kodutute küla 2. osa
Raamat sarjast New York Times'i bestseller.
Kuriteopaik. Ta sõitis parklasse. Kell oli napilt seitse läbi ja autosid üsna vähe. Suurem osa neist oli pargitud troppi poe uste lähedusse. Ainult üks auto seisis eemal parkla nurgas. Kaugelt oli näha, et masin oli valge nagu nendegi auto. Will sõitis lähemale. Volvo pikap, nagu nendegi oma. Veel lähemale. A 9VL. Nagu nendegi oma. Mees sõitis päris auto taha ning nägi New Yorgi märgistust ja nende numbrimärki.
Raamat sarjast Mitchelli ja Markby mõistatus.
Kaheteistkümneaastane Tammy Franklin on saanud liiga varakult teada, mis tähendab surm. Kahe aasta eest oli hääbunud tema ema pärast rasket haigust, ja nüüd leitakse raudteevallilt Franklinite talu lähedalt isa uue naise laip. Seekord on tegemist mõrvaga.
Politseiülem Markby teab väga hästi, et Tammy võib jääda ilma ka isast, sest inspektor, kelle ta määras juurdlust juhtima, kahtlustab Hugh Franklinit. Kuigi Markby otsustab mitte sekkuda, hakkab talle tunduma, et tõde on keerulisem kui see näib.
Seltskonnadaam Eden Carlbough ei arvanudki, et lastelaagri korraldamine on kerge, kuid ta ei osanud arvata, et need väikesed koletised sunnivad teda sõna otseses mõttes õunapuu otsa ronima. Samuti ei osanud ta arvata, et kukub sealt alla aiaomaniku Chase Ellioti osavate käte vahele. Kui Chase oma süles olevat naist vaatas, mõistis ta, et teda on tabanud ootamatult sülle sadanud õnn. Talle ei meeldinud sugugi mao rollis olla, kuid kuidas panna vastu, kui naine pakkus talle sellist keelatud vilja?
Tiina Toometi loomalood
Humoorikad lood Eesti tuntuima loomaarsti Tiina Toometi praktikast lehmalaudas, seasulus ja kliinikus vahelduvad südamlike kildudega lapsepõlvest, sest kirglike loomaarmastajate peres oli kahe puudli söötminegi omaette rituaal.
Ajast, mil Tiina omanimelise kliiniku avas, meenutab arst põnevamaid ja ohtlikumaid haigusjuhtumeid ning aitab igal loomaomanikul oma lemmikut paremini tundma õppida.
Fr. R. Kreutzwald, Lopi ja lapi
Oma lemmikmuinasjutud on loomulikult igaühel meist, raamatukujundajatel kohe eriti. Üheksa Eesti raamatukunstnikku on võtnud illustreerida oma lemmikuid F.R. Kreutzwaldi «Eesti rahva ennemuistsetest juttudest» ja tulemus, igaühe puhul väga isikupärane ja erinev, on nende kaante vahel näha ja lugeda.
Sisukord: Vaeslapse käsikivi Härjapõlvlaste riid
Naiste mõrtsukas
Tontla mets
Paristaja-Poeg
Õnne-rublatükk
Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud
Kergejalgne kuningatütar
Naljakas härjamüümine
Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm
Põhja Konn
Puulane ja Tohtlane
Nupumees
Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta lähevad
Kuuvalgel vihtlejad neitsid
Kivialuste ristitütar
Vägev vähk ja täitmatu naine
Lopi ja Lapi
Kerttu Soans, Külaline vannis
Lõbus raamat igas vanuses lugejale, kuid maiuspalaks võiks see olla lastele 5 ja 12 eluaasta vahel. Jätkub nii põnevust kui elutarkust ja ka nalja saab kindlasti nabani! Saate tuttavaks vann Vambola, kraan Kalle, avariikork Selma ja jalatallariiv Riivoga. Siis veel hambapasta Neero, hambahari Veevo, silmatilgad Silmatilgad, ämblik Aadu ja hiir Hiina... Ning see pole veel kaugeltki kõik – tegelasi on palju ja kõigil neil on oma väikesed rõõmud ja mured, kuni vanni sulpsatab vannipall Bo-Di-Sat, kelle kummaline ellusuhtumine pöörab kogu vannirahva senise tõe pea peale.
Sven Nordqvist, Kuidas väike Findus kaotsi läks?
Ühel päeval tuleb Pettsoni-taadi juurde naabrimemm, kaasas salapärane pappkast. «Findus. Rohelised herned» seisab sellel suurte tähtedega.
Aga herned need pole, on hoopis tilluke kassipoeg. Siis saabki Findus sõbraks Pettsoni ja veel paljude teistega.
366 unejuttu väikesest punasest päkapikust
366 lühijuttu väikesest punasest päkapikupoisist, kes alles päevhaaval avastab maailma. Punane päkapikk teeb kõiki neid samu tegemisi, mida iga väike poisiklutt või tüdrukutirts, mistõttu on avastamisrõõm kindlasti ühine. Igapäene elu ema ja isaga, mänguasjad ning tädid ja onud – kõik see on tuttav ka väikesele päkapikule.
Raamatu illustratsioonid ei tohiks jätta ükskõikseteks ilmselt ka lapsevanemaid.
Aimekirjandus
Mihkel Truman, Aeg meid muutnud on? Rock Hotel 30
Rock Hotel tõusis 1980. aastate algul tippu rock’n’roll’i ülemaailmse taassünni lainel ning sellest ajast alates on nad näinud mitmesuguseid aegu. Nad on esinenud Nõukogude Liidu avarustes ja teinud vabaduse tuultel kontsertreise koguni rock’n’roll’i sünnimaale. Peale kõige selle on nad siiski mänginud ju ka kodumaistes kontserdisaalides kümnetele tuhandetele inimestele. Nii sellest kui ka paljust muust kõnelevad raamatu lehekülgedel Rock Hoteli peremehed ise
Dr. Viktor Vassiljev, Nõuandeid pealaest varbaotsani
Igaüks meist on vahetevahel mures oma tervise pärast. Kui arsti juures käidud, sõprade-sugulaste käest nõu küsitud ja võib-olla ka targast raamatust järele vaadatud, kuid asi ikka segane, kirjutab küsija dr Vassiljevile. Temalt loodab kirjutaja oma keerulisele küsimusele saada lihtsa ja arusaadava vastuse.
Raamat ongi kogumik lugejate küsimustest ning doktor Vassiljevi lihtsatest ja arusaadavatest vastustest.
Raamat lugejale 40+
Tiiu Saimre, Mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud
Sari Õpetajalt õpetajale
Kodu läbi nelja aastaaja
Selle fotodega illustreeritud raamatu eesmärgiks on anda ideid ja vihjeid oma kodu sisustamiseks erinevatel aastaaegadel. Raamat keskendub eelkõige detailidele – pisasjadele, mis tekitavad meeleolu. Selles raamatus on tähtis koht ka heal toidul. Vahelduvad aastaajad toovad oma lõhnad, värvid ja rütmid ka kööki ning innustavad toitu valmistama just selle aastaaja toorainetest. Ideid leidub siin väikestest suupistetest uhkete pidusöökide, talguroogade ja matkatoitudeni.
Pilguheit huvitavatele põhjamaistele kodudele annab uusi mõtteid kodu sisustamiseks ja toiduvalmistamiseks, ahvatleb korraldama toredaid, aastaajale vastavaid pidusid ning katma lauda kaunilt ja isikupäraselt.
Raamat, millest on loodetavasti ka praktilist kasu.
Ilu- ja lastekirjandus:
Mati Unt, Kogutud teosed 2
Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse "Võlg" (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikast õhinat ja J. D. Salingeri romaanist "Kuristik rukkis" pärinevat romantilist ängi. Teose peategelane Lauri on Zbigniew Cybulski ja James Deani loodud ekraani-mässajate eesti suguvend. "Võlas" hakkas Unt väljuma realistlikust kirjandusest ja järgmises teoses "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) hakkas sisenema modernistlikku. Vaatepunkte vahetades, tegelastele ja autorile vaheldumisi sõna andes kujutab jutustus ratsionaalse ja intuitiivse eluhoiaku konflikti – ühiskondliku võitluse ideaalide asendumine isikliku õnne otsinguga sotsialismi inimnäolistumise ajal.
"Mõrv hotellis" (1969) on läbinisti modernistlik teos, "eesti eksistentsialismi" klassika. Siin saavad kokku Franz Kafka "Loss" ja Albert Camus "Võõras", eesti kirjandusele täitsa uus poeetika. Mõrv asetab tegelased eksistentsiaalsesse piirsituatsiooni, kujutatakse neid absurdses olukorras kesk üleüldist võõrandumist. Leidub meeleolusid nii prantsuse uue laine filmikunstist, "uuest (kriminaal)romaanist" kui Dashiell Hammeri kriminaalromaanidest. Miski moodne polnud Undile võõras.
Irja Kass, Kuidas ma lähen?
Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elusisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma „paradiisi“, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi ootamatult terve romaani, mis pakatab avameelsusest ja kohati lausa süsimustast huumorist.
Mart Kivastik, Kurb raamat
Selles raamatus on kümme kurba ja vähem kurba lugu, mis näitavad suurepäraselt, kui hästi või halvasti Kivastik kahekümne aasta jooksul kirjutama on õppinud. Raamat on meestest, naistest ja nendevahelistest asjadest. Lisaks paar ägedat lugu poistest, millest mõni lõpeb hästi ja mõni sandisti.
Nagu lood ikka.
Nagu elus ikka.
Doris Kareva Deka
Kümme erinevat Karevat sametkaante vahel, kokku pandud nii, nagu luuletaja ennast hetkel ise peegeldab. Esinduslik valikkogu koondab avaldatud ja ka seniavaldamata luulet alates 1975. aastast.
Imeilus raamat:)
Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul
Kersti Kreismann on näitleja. Aga et ta valdab meisterlikult ka kirjasõna, saab lugeja teada raamatust «Paljajalu kõrrepõllul».
Esmakordselt näeb trükivalgust näitlejanna ning kirjanik Mati Undi kirjavahetus. Samuti saab lugeja osa Kersti sõbra Juhan Viidingu spontaansest loomingust – luuleridadest, mida seni pole avaldatud.
Kersti avameelsed kõnelused ajakirjanik Margit Kilumetsaga, armastus- ja ahastuskirjad, mälestused sõpradest ning Kersti enda salapäevikud seovad raamatu omalaadseks kultuuripõnevikuks.
Undi-jutud
Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis «kunstiline loom» – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. Tema elu oli tema kunstile materjaliks ja raamiks ning kulus loomispinges kiiresti.
«Undi-juttudes» kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Lugejale avaneb pilt, kuidas noorest naiivsest Undist – «naiivse» romaani «Hüvasti, kollane kass» autorist – sai keskealine küüniline Unt. Pilt noormehest, kes loomuliku intuitsiooniga tajus parajasti õhus olevat ja oskas seda aistitavalt kirjeldada. Pilt ennast ja teisi klassikuid ümberloovast vanast kavalast eneseiroonilisest teatrihundist. Kirjanikust, kelle lavalauad neelasid, lavastajast, kes põles rambivalguses.
Jaan Tooming, Teekond mäe südamesse
Jaan Tooming on tuntud teatrilavastaja, aga ta on avaldanud ka luuletusi ja teinud filme.
Käesolevat teost iseloomustavad poeetilised mõtterännakud. Autori teekond viib eelkõige iseenda hinge sügavusse, püüdes samal ajal mõtestada ümbritsevat maailma ja inimsuhteid.
Erik Tohvri Sulasest sai peremees
«Igaüks on peremees ja teda
austud-hinnatud me kodumaal...»
Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.
Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.
Kodutute küla 2. osa
Maria Kupinskaja Minu Alaska
Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südamed, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni pidama, ning eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama.
Maria Kupinskaja, autor
Raamat sarjast New York Times'i bestseller.
Kuriteopaik. Ta sõitis parklasse. Kell oli napilt seitse läbi ja autosid üsna vähe. Suurem osa neist oli pargitud troppi poe uste lähedusse. Ainult üks auto seisis eemal parkla nurgas. Kaugelt oli näha, et masin oli valge nagu nendegi auto. Will sõitis lähemale. Volvo pikap, nagu nendegi oma. Veel lähemale. A 9VL. Nagu nendegi oma. Mees sõitis päris auto taha ning nägi New Yorgi märgistust ja nende numbrimärki.
Diana Appleyard, Liiga ilus, et tantsida
Raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan.
Sara ei kahtlustanud iialgi oma abikaasat, edukat ja nägusat Matti. Siis aga purskab mehe parim sõber mõtlematult välja tõe – et mehel on särava karjääriga igati sobiv noor ja kaunis armuke. Suutmata leppida valu ja alandusega, otsustab Sara lahkuda. Ja kaugele – Cornwalli, kus ta loodab räämas maamajas leida... unustust? Või uut elu?
Maeve Binchy, Tänavu läheb teisiti.
Kogumiku viisteist lugu, tulvil Binchyle omast tarkust, võluvust ning ehedat jutustamisannet, toovad meieni jõuluime ja jõulumeeleolu. Selle kogumiku lood jutustavad paljude inimeste elust – endised abikaasad vedamas vägikaigast, kauaaegsed abielupaarid vastamisi abikaasa sugulastega, abielurikkujast mees valimas oma ja «teise naise» vahel, laps täiskasvanute omavaheliste suhete keerises – ja seda pühade ajal, mil tundeid ei ole kerge peita. See aeg võib olla imeline, täis tähendusi. Ent olukorrad on universaalsed ning Maeve Binchy paneb meid neile kaasa elama.
Raamat sarjast Mitchelli ja Markby mõistatus.
Kaheteistkümneaastane Tammy Franklin on saanud liiga varakult teada, mis tähendab surm. Kahe aasta eest oli hääbunud tema ema pärast rasket haigust, ja nüüd leitakse raudteevallilt Franklinite talu lähedalt isa uue naise laip. Seekord on tegemist mõrvaga.
Politseiülem Markby teab väga hästi, et Tammy võib jääda ilma ka isast, sest inspektor, kelle ta määras juurdlust juhtima, kahtlustab Hugh Franklinit. Kuigi Markby otsustab mitte sekkuda, hakkab talle tunduma, et tõde on keerulisem kui see näib.
Stephenie Meyer, Noorkuu
Raamatus, mis on järg Videvikule, põimuvad romantika ja põnevus ja lugu võtab tõeliselt üleloomuliku pöörde.
Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe paneb kaalule kõik, mis on neile vähegi kallis, mõistavad nad, et mured pole kaugeltki lõppenud…
Seltskonnadaam Eden Carlbough ei arvanudki, et lastelaagri korraldamine on kerge, kuid ta ei osanud arvata, et need väikesed koletised sunnivad teda sõna otseses mõttes õunapuu otsa ronima. Samuti ei osanud ta arvata, et kukub sealt alla aiaomaniku Chase Ellioti osavate käte vahele. Kui Chase oma süles olevat naist vaatas, mõistis ta, et teda on tabanud ootamatult sülle sadanud õnn. Talle ei meeldinud sugugi mao rollis olla, kuid kuidas panna vastu, kui naine pakkus talle sellist keelatud vilja?
Tiina Toometi loomalood
Humoorikad lood Eesti tuntuima loomaarsti Tiina Toometi praktikast lehmalaudas, seasulus ja kliinikus vahelduvad südamlike kildudega lapsepõlvest, sest kirglike loomaarmastajate peres oli kahe puudli söötminegi omaette rituaal.
Ajast, mil Tiina omanimelise kliiniku avas, meenutab arst põnevamaid ja ohtlikumaid haigusjuhtumeid ning aitab igal loomaomanikul oma lemmikut paremini tundma õppida.
Fr. R. Kreutzwald, Lopi ja lapi
Oma lemmikmuinasjutud on loomulikult igaühel meist, raamatukujundajatel kohe eriti. Üheksa Eesti raamatukunstnikku on võtnud illustreerida oma lemmikuid F.R. Kreutzwaldi «Eesti rahva ennemuistsetest juttudest» ja tulemus, igaühe puhul väga isikupärane ja erinev, on nende kaante vahel näha ja lugeda.
Sisukord:
Kerttu Soans, Külaline vannis
Lõbus raamat igas vanuses lugejale, kuid maiuspalaks võiks see olla lastele 5 ja 12 eluaasta vahel. Jätkub nii põnevust kui elutarkust ja ka nalja saab kindlasti nabani! Saate tuttavaks vann Vambola, kraan Kalle, avariikork Selma ja jalatallariiv Riivoga. Siis veel hambapasta Neero, hambahari Veevo, silmatilgad Silmatilgad, ämblik Aadu ja hiir Hiina... Ning see pole veel kaugeltki kõik – tegelasi on palju ja kõigil neil on oma väikesed rõõmud ja mured, kuni vanni sulpsatab vannipall Bo-Di-Sat, kelle kummaline ellusuhtumine pöörab kogu vannirahva senise tõe pea peale.
Sven Nordqvist, Kuidas väike Findus kaotsi läks?
Ühel päeval tuleb Pettsoni-taadi juurde naabrimemm, kaasas salapärane pappkast. «Findus. Rohelised herned» seisab sellel suurte tähtedega.
Aga herned need pole, on hoopis tilluke kassipoeg. Siis saabki Findus sõbraks Pettsoni ja veel paljude teistega.
366 unejuttu väikesest punasest päkapikust
366 lühijuttu väikesest punasest päkapikupoisist, kes alles päevhaaval avastab maailma. Punane päkapikk teeb kõiki neid samu tegemisi, mida iga väike poisiklutt või tüdrukutirts, mistõttu on avastamisrõõm kindlasti ühine. Igapäene elu ema ja isaga, mänguasjad ning tädid ja onud – kõik see on tuttav ka väikesele päkapikule.
Raamatu illustratsioonid ei tohiks jätta ükskõikseteks ilmselt ka lapsevanemaid.
Aimekirjandus
Mihkel Truman, Aeg meid muutnud on? Rock Hotel 30
Rock Hotel tõusis 1980. aastate algul tippu rock’n’roll’i ülemaailmse taassünni lainel ning sellest ajast alates on nad näinud mitmesuguseid aegu. Nad on esinenud Nõukogude Liidu avarustes ja teinud vabaduse tuultel kontsertreise koguni rock’n’roll’i sünnimaale. Peale kõige selle on nad siiski mänginud ju ka kodumaistes kontserdisaalides kümnetele tuhandetele inimestele. Nii sellest kui ka paljust muust kõnelevad raamatu lehekülgedel Rock Hoteli peremehed ise
Dr. Viktor Vassiljev, Nõuandeid pealaest varbaotsani
Igaüks meist on vahetevahel mures oma tervise pärast. Kui arsti juures käidud, sõprade-sugulaste käest nõu küsitud ja võib-olla ka targast raamatust järele vaadatud, kuid asi ikka segane, kirjutab küsija dr Vassiljevile. Temalt loodab kirjutaja oma keerulisele küsimusele saada lihtsa ja arusaadava vastuse.
Raamat ongi kogumik lugejate küsimustest ning doktor Vassiljevi lihtsatest ja arusaadavatest vastustest.
Raamat lugejale 40+
Tiiu Saimre, Mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud
Sari Õpetajalt õpetajale
Kodu läbi nelja aastaaja
Selle fotodega illustreeritud raamatu eesmärgiks on anda ideid ja vihjeid oma kodu sisustamiseks erinevatel aastaaegadel. Raamat keskendub eelkõige detailidele – pisasjadele, mis tekitavad meeleolu. Selles raamatus on tähtis koht ka heal toidul. Vahelduvad aastaajad toovad oma lõhnad, värvid ja rütmid ka kööki ning innustavad toitu valmistama just selle aastaaja toorainetest. Ideid leidub siin väikestest suupistetest uhkete pidusöökide, talguroogade ja matkatoitudeni.
Pilguheit huvitavatele põhjamaistele kodudele annab uusi mõtteid kodu sisustamiseks ja toiduvalmistamiseks, ahvatleb korraldama toredaid, aastaajale vastavaid pidusid ning katma lauda kaunilt ja isikupäraselt.
Raamat, millest on loodetavasti ka praktilist kasu.
Thursday, January 22, 2009
Kuidas elab eestlane Siberis?
Vastuse sellele küsimusele peaks saama 1. veebruaril k.a. Toila Raamatukogus.
Kell 2 päeval algab kohtumine Toila Gümnaasiumi vilistlase, Madis Tuuderiga.
Madis on Eesti Kunstiakadeemia magistrant, kes on osalenud mitmel soome-ugri uurimisreisil Siberisse eesti ja setu küladesse. Möödunud aastal oli ta Soome-ugri uurimisprogrammi välitööde juht.
Hoolimata paratamatutest protsessidest on tänaseks Siberi aladel säilinud veel mitmeid külasid, kus käibekeeleks eesti ja setu keel ning alles esivanematelt päritud kombestik ning mentaliteet.
Teadaolevalt tekkisid esimesed eesti asundused Siberisse 19. sajandi alguses, kui sinna hakati asustama erinevatel põhjustel Eestimaalt välja saadetud inimesi. Hiljem, valdavalt 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi alguses, lisandus neile vabatahtlikult väljarännanuid, mille tulemusel moodustus üle Venemaa arvukalt tugevaid ning jõukaid eesti kogukondi. Enne I maailmasõda elas Venemaa eri paigus (v.a Kodu-Eesti) u 200 000 eestlast. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel on Vene Föderatsioonis u 28 000 eestlast, neist 10 000 Siberis.
Ekspeditsioonide eesmärgiks on uurida ja fikseerida kõnealuste etniliste gruppide traditsioonilist rahvakunsti, lisaks talletada ka materiaalses kultuuris ja eluolus toimunud muutusi laiemalt. Töö käigus tehakse etnograafilisi joonistusi arhitektuurist, esemelisest tarbevarast, tekstiilidest jne. Fotode ja video vahendusel fikseeritakse kohalike kaasaegset eluolu ja –keskkonda.
Kohtumiseni 1. veebruaril 14.00 Toila Raamatukogus!
Tuesday, January 13, 2009
Uus Eesti artiklite andmebaas "Index Scriptorum Estoniae ISE"
Alates 2. jaanuarist 2009 on võimalik kasutada uut Eesti artiklite
andmebaasi "Index Scriptorum Estoniae ISE" (http://ise.elnet.ee).
Andmebaasi koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade,
artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Välismaistest väljaannetest on
avatud Eestit käsitlevad ja eesti autorite poolt avaldatud artiklid.
Andmebaas sisaldab ka viiteid täistekstidele.
Loe lähemalt http://ise.elnet.ee/screens/uuendused.html
andmebaasi "Index Scriptorum Estoniae ISE" (http://ise.elnet.ee).
Andmebaasi koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade,
artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Välismaistest väljaannetest on
avatud Eestit käsitlevad ja eesti autorite poolt avaldatud artiklid.
Andmebaas sisaldab ka viiteid täistekstidele.
Loe lähemalt http://ise.elnet.ee/screens/uuendused.html
Friday, January 2, 2009
2009. aastaks tellitud perioodika
AJALEHED:
uuriv ajaleht, mis suudab pakkuda nii infot kui meelelahtust. A-osa lood räägivad tõsistest asjadest,kus keskendutakse küsimustele "miks?" ja "kuidas+". A- osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni.
Kultuurileht, mida loevad mõtlejad ja mille lugejad mõtlevad. Kord nädalas võetakse kokku, hinnatakse, analüüsitakse ja üldistatakse seda, mis kaunite kunstide vallas toimunud. Uudiskülgede ja lühirubriikidega püütakse lugejat kursis hoida kultuuri- infoga, sama eesmärki teenivad ka lehe reklaamiküljed.
Üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest.
AJAKIRJAD:
Anne - Ajakiri kajastab kaasaegse naise elulaadi, kirjutades samas naistest ja meestest, kes on millegi poolest tähelepanuväärsed - tulnud toime millegi olulisega, mida teistegi poolt väärtustatakse. Ajakiri jagab kogemusi, teadmisi ja annab soovitusi, kuidas iseenda, lähedaste, oma aja ja eluga veelgi paremini hakkama saada ning õnnelik olla.
Anne kui klassikalise naisteajakirja põhiplokid on:
- persoonid ja suhted, psühholoogide nõuanded ja soovitused, ilu ja tervis, mood,
- kodu ja sisustus, toit ja retseptid, meelelahutus.
Arvutimaailm -
Ajakiri kõikidele arvutikasutajatele. Tutvustab oma lugejaile uusi riistvara- ja tarkvaratooteid, ilmunud arvutiraamatuid. Tesitakse arvuteid, printereid ja muid digitaalseadmeid, võrreldakse müügil olevaid ning Intrenetist leitavaid arvutiprogramme. Antakse ülevaateid IT arengust Eestis ja mujal.
Digi -
Digimaailm kirjutab arvutitest (ja kõigest, mis sellega kaasas käib), fotoaparaatidest, sidevahenditest, moodsast kodutehnikast, aeg-ajalt ka tehnikaimedest, mida praegu poes ei ole, aga mis muudavad meie maailma lähemate aastate plaanis. Uues arvutiajakirjas püütakse keerulistest asjadest kirjutada võimalikult lihtsalt, et lugeja saaks ajakirjast konkreetset kasu: millist tehnikat osta, kuidas ja kust osta, kuidas kasutada, kuidas kasutada nii, et rohkem kasu oleks...Iga numbri vahel on CD-plaat, mis sisaldab asjalikke programme ja lõbusat meelelahutust.
Eesti Loodus -
Kaunis loodusajakiri. Teemadena taimed, loomad, looduskaitse, maast ja ilmast, reisimisest ja matkamisest, midagi hingele ja varia.
Eesti Naine - Eesti Naine on universaalne 100-172 leheküljeline kuukiri, mis käsitleb kõiki teemasid, mis naise elus ette tulevad: armastus, lapsed, perekond, töösuhted, tervis jne. Eesti Naise eesmärk on olla hea sõbranna, kes mõistab ja oskab anda kasulikku nõu, ning kelle seltsis on alati huvitav.
Elukiri
Hea Laps
Horisont - üldpopulaarteaduslik ajakiri, mis ilmub aastast 1967. 6x aastas ilmuv ajakiri kirjutab oma kolmel põhitemal - inimene, loodus ja universum-, mis otsekui eksistentsi kolm vaala hoolimata ajastust ikka ja jälle päevakorrale kerkivad. Ajakiri oma mitmekesisuses ja huvitavate nähtuste nutikates kirjeldustes on mõistetav suuremale osale Eesti lugejaskonnast.
Kodu&Aed - Eesti suurim kuukiri, kust leiad inspiratsiooni aasta igaks päevaks. Ajakiri on tulvil häid nõuandeid, praktilisi soovitusi ja innustavaid ideid, mille elluviimisel tunned ehtsat tegutsemisrõõmu.
Kodukiri- kandvad teemad on sisustus, remont, renoveerimine, aiandus, köök ja käsitöö.
Kodukiri pakub lugejale nii inspireerivaid ideid kui ka praktilisi nõuandeid nende teostamiseks, samuti aitab sisustus- ja kodukaupade valikul. Igas numbris esitleb ajakiri vähemalt kahte Eesti kodu ja üht aeda, tutvustades ka nende omanike-loojate väärtushinnanguid.
Kodutohter - Eesti kõige suurem (80 000 lugejat), tuntum ja loetum terviseajakiri, mis ilmub kahekümnendat aastat. Ajakirja tähelepanu keskmes on inimene ja tema tervis - parimad asjatundjad annavad nõu, kuidas terveks jääda ja terveks saada.
Kööginurk -
kord kuus ilmuv lihtsate ja maitsvate retseptide kogu, mille järgi toiduvalmistamine on jõukohane kõigile. Kõik esitatud retseptid on koostatud igapäevastest ning kättesaadavatest toiduainetest ning illustreeritud valmistatud toidu piltidega. Ajakiri on mõeldud kõigile, kellele meeldib süüa ning toitu valmistada.
Looming - 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt asutatud "Looming" kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine kogu selle mitmekülgsuses, vältides kildkondlikkust ja kambavaimu.
Maakodu -
Aia-, suvila- ja majaomanike ajakiri. Maakodu püüab olla kõige asjatundlikum aiandusajakiri, anda nõu ehitusküsimustes, selgitada kinnisvaraga seotud probleeme.
Metsamoori ravimtaimed -
väärtuslik regulaarselt ilmuv infopagas rahvameditsiinist ja taimedega tervendamisest huvitatutele. Väljaanne sisaldab retsepte, kuidas hoida tugevat tervist, säilitada nooruslikkust ja olla aktiivne igas eas. Igas numbris on juttu praktilistest nõuannetest, kuidas inimesed on abi saanud erinevaid ravimtaimi ja rohte kasutades.
Minu käsitööd -
kuukiri kõigile ilutegijatele. Ajakirja ligi seitsmekümnele leheküljele on kogutud erinevaid mustreid kudumiseks - heegeldamiseks ning lõikeid õmblemiseks nii algajatele kui ka juba kogenud käsitöömeistritele. Juhendid mustrite ja lõigete lugemiseks on kirjutatud nii eesti kui vene keeles, et kõigil oleks selge arusaam pildil nähtava valmistoote tegemisest.
Naisteleht - Naisteleht on meelelahutuslik nädalakiri moodsale naisele, mis sõbralikult ja lahkelt toob lugejani kuumi staariuudiseid, vahendab kõige uskumatumaid lugusid tavaliste inimeste elust ning jagab nõuandeid igapäevaelu korraldamiseks.
Naistelehe Nipiraamat - Nipiraamat jagab igakuiselt väärt nõuandeid, kuidas lihtsamalt ja kergemalt koduseid
toimetusi ja igapäevaelu korraldada. Pakub kättesaadavaid ja lihtsasti teostatavaid ideid iseenda ja kodu värskendamiseks.
Pere ja Kodu - Kui sul on laps, olgu üks või rohkem, siis on Pere ja Kodu ajakiri just sulle. Kirjutame lastest beebieast teismeliseni. Ajakirjast saad teada, mis sind lapsega koos kasvades ees ootab ja kuidas tulevad toime teised emad-isad. Loed sellest, kuidas oma järeltulija arengut toetada ja tema tervise eest hoolt kanda. Ühesõnaga - kuidas lapsevanemana piisavalt hästi hakkama saada.
Stiil - mitmekesine ajakiri aktiivsele ja uudishimulikule naisele. Ajakiri pakub lugemiseks kirevat teemaderingi: moe- ja kultuuriuudiseid laiast maailmast, ülevaadet disainitrendidest ja köitvatest nähtustest moemetropolides.
Populaarsuse on võitnud ilu ja terviseteemad, kus eraldi käsitlemist leiavad meigisoovitused, kvaliteetsed uudistooted, nõuandeid nahahoolduseks, samuti hoiame lugejaid kursis figuuriprobleemidega ning tervisliku eluviisi põhimõtetega.
Tarkade klubi -
populaarteaduslik ajakiri, mis selgitab, kuidas toimib meid ümbritsev - alates universumist kuni inimkeha ja -vaimu ning igapäevaste tarbeesemeteni välja. Hoiame silma peal uuematel teaduse- ja tehnikasaavutustel, Eesti teadlaste tegemistel, vastame lugejate küsimustele ja loomulikult ei puudu ka pikemad, huvitavas ja ajakirjanduslikus võtmes kirjutatud lood teadusest ja tehnikast. Ajakiri on suunatud igas vanuses teadmishuvilistele inimestele.
Tervispluss - tervise, terve mõtlemise ja positiivse maailmavaate looja, põhiteemad on liikumine ja tervis. Autoriteetsete spetsialistide abiga püüab Tervis Pluss leida vastused paljudele küsimustele: treeneritelt saab trennisoovitusi, arstid-apteekrid annavad nõu, kuidas tervis korras hoida, psühholoogid pakuvad vaimset tuge ning toitumisteadlased aitavad teha tervislikku toiduvalikut. Ajakirjast ei puudu ka puhkusesoovitused ning iluvaldkonna uudised ja teooriad tervislikkuse vaatenurgast. Igas numbris jagavad väärtuslikke kogemusi nii tuntud kui ka tavalised inimesed.
Tervise Varaait - kuukiri neile, kes eelistavad tablettidele looduslikke ravivahendeid. Ajalehes Tervise varaait leiab kajastamist mittetraditsiooniline ja rahvalik meditsiin. Jagatakse eri kultuuride kogemusi, kuidas elada tervislikult ja terves õhkkonnas. Räägitakse looduse rikkustest, erinevatest taimedest ja loodusnähtuste mõjust inimestele.
Tehnika Maailm -
1960. aastast ilmuv lasteajakiri Eesti kirjanike luuletuste ja lugudega ning laste omaloominguga. Vaata ka:)
Vikerkaar - 1986. aastast ilmuv kultuuriajakiri, mis tutvustab kaasaegset kirjandust ja kunsti, uusi vaimuliikumisi filosoofias, ühiskonnakriitikas ja humanitaaraladel, põnevaid minevikuteemasid, kaasaja diagnoose ja tulevikunägemusi. Vikerkaar on ideede kohtumispaik, diskussioonide ärgitaja ning kanal, mille kaudu jõuavad eesti keelde mõttearengud mujalt maailmast. Ajakirja arvustuste rubriik hoiab süstemaatiliselt silma peal eesti keeles ilmuvatel raamatutel.
Üks - terviseajakiri tervetele, esimene väikeseformaadiline terviseajakiri Eestis, mis väärtustab oma eluga toimetulevat, enesearengust huvitatud ja aktiivse eluhoiakuga inimest, püüdes teda toetada, nõustada ja lõbustada. Tegemist on uue tootega Eesti turul, mis on uudne nii vormiliselt kui ka kontseptuaalselt. Nimelt on ÜKS esimene tervele inimesele mõeldud terviseajakiri, mis toetub kolmele põhisambale: füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tasakaalule.
Kui nendest veel väheks jääb, siis nendel, kel internetiühendus käepärast, on võimalus lugeda ka erinevaid veebiajakirju.
uuriv ajaleht, mis suudab pakkuda nii infot kui meelelahtust. A-osa lood räägivad tõsistest asjadest,kus keskendutakse küsimustele "miks?" ja "kuidas+". A- osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni.
Kultuurileht, mida loevad mõtlejad ja mille lugejad mõtlevad. Kord nädalas võetakse kokku, hinnatakse, analüüsitakse ja üldistatakse seda, mis kaunite kunstide vallas toimunud. Uudiskülgede ja lühirubriikidega püütakse lugejat kursis hoida kultuuri- infoga, sama eesmärki teenivad ka lehe reklaamiküljed.
Üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest.
AJAKIRJAD:
Anne - Ajakiri kajastab kaasaegse naise elulaadi, kirjutades samas naistest ja meestest, kes on millegi poolest tähelepanuväärsed - tulnud toime millegi olulisega, mida teistegi poolt väärtustatakse. Ajakiri jagab kogemusi, teadmisi ja annab soovitusi, kuidas iseenda, lähedaste, oma aja ja eluga veelgi paremini hakkama saada ning õnnelik olla.
Anne kui klassikalise naisteajakirja põhiplokid on:
- persoonid ja suhted, psühholoogide nõuanded ja soovitused, ilu ja tervis, mood,
- kodu ja sisustus, toit ja retseptid, meelelahutus.
Arvutimaailm -
Ajakiri kõikidele arvutikasutajatele. Tutvustab oma lugejaile uusi riistvara- ja tarkvaratooteid, ilmunud arvutiraamatuid. Tesitakse arvuteid, printereid ja muid digitaalseadmeid, võrreldakse müügil olevaid ning Intrenetist leitavaid arvutiprogramme. Antakse ülevaateid IT arengust Eestis ja mujal.
Digi -
Digimaailm kirjutab arvutitest (ja kõigest, mis sellega kaasas käib), fotoaparaatidest, sidevahenditest, moodsast kodutehnikast, aeg-ajalt ka tehnikaimedest, mida praegu poes ei ole, aga mis muudavad meie maailma lähemate aastate plaanis. Uues arvutiajakirjas püütakse keerulistest asjadest kirjutada võimalikult lihtsalt, et lugeja saaks ajakirjast konkreetset kasu: millist tehnikat osta, kuidas ja kust osta, kuidas kasutada, kuidas kasutada nii, et rohkem kasu oleks...Iga numbri vahel on CD-plaat, mis sisaldab asjalikke programme ja lõbusat meelelahutust.
Eesti Loodus -
Kaunis loodusajakiri. Teemadena taimed, loomad, looduskaitse, maast ja ilmast, reisimisest ja matkamisest, midagi hingele ja varia.
Eesti Naine - Eesti Naine on universaalne 100-172 leheküljeline kuukiri, mis käsitleb kõiki teemasid, mis naise elus ette tulevad: armastus, lapsed, perekond, töösuhted, tervis jne. Eesti Naise eesmärk on olla hea sõbranna, kes mõistab ja oskab anda kasulikku nõu, ning kelle seltsis on alati huvitav.
Elukiri
Hea Laps
Horisont - üldpopulaarteaduslik ajakiri, mis ilmub aastast 1967. 6x aastas ilmuv ajakiri kirjutab oma kolmel põhitemal - inimene, loodus ja universum-, mis otsekui eksistentsi kolm vaala hoolimata ajastust ikka ja jälle päevakorrale kerkivad. Ajakiri oma mitmekesisuses ja huvitavate nähtuste nutikates kirjeldustes on mõistetav suuremale osale Eesti lugejaskonnast.
Kodu&Aed - Eesti suurim kuukiri, kust leiad inspiratsiooni aasta igaks päevaks. Ajakiri on tulvil häid nõuandeid, praktilisi soovitusi ja innustavaid ideid, mille elluviimisel tunned ehtsat tegutsemisrõõmu.
Kodukiri pakub lugejale nii inspireerivaid ideid kui ka praktilisi nõuandeid nende teostamiseks, samuti aitab sisustus- ja kodukaupade valikul. Igas numbris esitleb ajakiri vähemalt kahte Eesti kodu ja üht aeda, tutvustades ka nende omanike-loojate väärtushinnanguid.
Kodutohter - Eesti kõige suurem (80 000 lugejat), tuntum ja loetum terviseajakiri, mis ilmub kahekümnendat aastat. Ajakirja tähelepanu keskmes on inimene ja tema tervis - parimad asjatundjad annavad nõu, kuidas terveks jääda ja terveks saada.
Kööginurk -
kord kuus ilmuv lihtsate ja maitsvate retseptide kogu, mille järgi toiduvalmistamine on jõukohane kõigile. Kõik esitatud retseptid on koostatud igapäevastest ning kättesaadavatest toiduainetest ning illustreeritud valmistatud toidu piltidega. Ajakiri on mõeldud kõigile, kellele meeldib süüa ning toitu valmistada.
Looming - 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt asutatud "Looming" kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine kogu selle mitmekülgsuses, vältides kildkondlikkust ja kambavaimu.
Maakodu -
Aia-, suvila- ja majaomanike ajakiri. Maakodu püüab olla kõige asjatundlikum aiandusajakiri, anda nõu ehitusküsimustes, selgitada kinnisvaraga seotud probleeme.
Metsamoori ravimtaimed -
väärtuslik regulaarselt ilmuv infopagas rahvameditsiinist ja taimedega tervendamisest huvitatutele. Väljaanne sisaldab retsepte, kuidas hoida tugevat tervist, säilitada nooruslikkust ja olla aktiivne igas eas. Igas numbris on juttu praktilistest nõuannetest, kuidas inimesed on abi saanud erinevaid ravimtaimi ja rohte kasutades.
Minu käsitööd -
kuukiri kõigile ilutegijatele. Ajakirja ligi seitsmekümnele leheküljele on kogutud erinevaid mustreid kudumiseks - heegeldamiseks ning lõikeid õmblemiseks nii algajatele kui ka juba kogenud käsitöömeistritele. Juhendid mustrite ja lõigete lugemiseks on kirjutatud nii eesti kui vene keeles, et kõigil oleks selge arusaam pildil nähtava valmistoote tegemisest.
Naisteleht - Naisteleht on meelelahutuslik nädalakiri moodsale naisele, mis sõbralikult ja lahkelt toob lugejani kuumi staariuudiseid, vahendab kõige uskumatumaid lugusid tavaliste inimeste elust ning jagab nõuandeid igapäevaelu korraldamiseks.
Naistelehe Nipiraamat - Nipiraamat jagab igakuiselt väärt nõuandeid, kuidas lihtsamalt ja kergemalt koduseid
toimetusi ja igapäevaelu korraldada. Pakub kättesaadavaid ja lihtsasti teostatavaid ideid iseenda ja kodu värskendamiseks.
Pere ja Kodu - Kui sul on laps, olgu üks või rohkem, siis on Pere ja Kodu ajakiri just sulle. Kirjutame lastest beebieast teismeliseni. Ajakirjast saad teada, mis sind lapsega koos kasvades ees ootab ja kuidas tulevad toime teised emad-isad. Loed sellest, kuidas oma järeltulija arengut toetada ja tema tervise eest hoolt kanda. Ühesõnaga - kuidas lapsevanemana piisavalt hästi hakkama saada.
Stiil - mitmekesine ajakiri aktiivsele ja uudishimulikule naisele. Ajakiri pakub lugemiseks kirevat teemaderingi: moe- ja kultuuriuudiseid laiast maailmast, ülevaadet disainitrendidest ja köitvatest nähtustest moemetropolides.
Populaarsuse on võitnud ilu ja terviseteemad, kus eraldi käsitlemist leiavad meigisoovitused, kvaliteetsed uudistooted, nõuandeid nahahoolduseks, samuti hoiame lugejaid kursis figuuriprobleemidega ning tervisliku eluviisi põhimõtetega.
Tarkade klubi -
populaarteaduslik ajakiri, mis selgitab, kuidas toimib meid ümbritsev - alates universumist kuni inimkeha ja -vaimu ning igapäevaste tarbeesemeteni välja. Hoiame silma peal uuematel teaduse- ja tehnikasaavutustel, Eesti teadlaste tegemistel, vastame lugejate küsimustele ja loomulikult ei puudu ka pikemad, huvitavas ja ajakirjanduslikus võtmes kirjutatud lood teadusest ja tehnikast. Ajakiri on suunatud igas vanuses teadmishuvilistele inimestele.
Tervispluss - tervise, terve mõtlemise ja positiivse maailmavaate looja, põhiteemad on liikumine ja tervis. Autoriteetsete spetsialistide abiga püüab Tervis Pluss leida vastused paljudele küsimustele: treeneritelt saab trennisoovitusi, arstid-apteekrid annavad nõu, kuidas tervis korras hoida, psühholoogid pakuvad vaimset tuge ning toitumisteadlased aitavad teha tervislikku toiduvalikut. Ajakirjast ei puudu ka puhkusesoovitused ning iluvaldkonna uudised ja teooriad tervislikkuse vaatenurgast. Igas numbris jagavad väärtuslikke kogemusi nii tuntud kui ka tavalised inimesed.
Tervise Varaait - kuukiri neile, kes eelistavad tablettidele looduslikke ravivahendeid. Ajalehes Tervise varaait leiab kajastamist mittetraditsiooniline ja rahvalik meditsiin. Jagatakse eri kultuuride kogemusi, kuidas elada tervislikult ja terves õhkkonnas. Räägitakse looduse rikkustest, erinevatest taimedest ja loodusnähtuste mõjust inimestele.
Tehnika Maailm -
1960. aastast ilmuv lasteajakiri Eesti kirjanike luuletuste ja lugudega ning laste omaloominguga. Vaata ka:)Vikerkaar - 1986. aastast ilmuv kultuuriajakiri, mis tutvustab kaasaegset kirjandust ja kunsti, uusi vaimuliikumisi filosoofias, ühiskonnakriitikas ja humanitaaraladel, põnevaid minevikuteemasid, kaasaja diagnoose ja tulevikunägemusi. Vikerkaar on ideede kohtumispaik, diskussioonide ärgitaja ning kanal, mille kaudu jõuavad eesti keelde mõttearengud mujalt maailmast. Ajakirja arvustuste rubriik hoiab süstemaatiliselt silma peal eesti keeles ilmuvatel raamatutel.
Üks - terviseajakiri tervetele, esimene väikeseformaadiline terviseajakiri Eestis, mis väärtustab oma eluga toimetulevat, enesearengust huvitatud ja aktiivse eluhoiakuga inimest, püüdes teda toetada, nõustada ja lõbustada. Tegemist on uue tootega Eesti turul, mis on uudne nii vormiliselt kui ka kontseptuaalselt. Nimelt on ÜKS esimene tervele inimesele mõeldud terviseajakiri, mis toetub kolmele põhisambale: füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tasakaalule.
Kui nendest veel väheks jääb, siis nendel, kel internetiühendus käepärast, on võimalus lugeda ka erinevaid veebiajakirju.
Subscribe to:
Posts (Atom)