Kevadine uudiskirjandus

ILUKIRJANDUS

Eesti autorid:
Marje Ernits. Armastuse jäljed

Nikolai Baturin. Delfiinide tee
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on
tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest.
Ent sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes
üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust
ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud.. merest.
See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla,
see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest,
inimestest ja delfiinidest.

Tammsaare, A.H. Kirjad tütrele
Selles raamatus näevad esmakordselt trükivalgust A. H. Tammsaare kirjad, mis ta aastail 1935-1939 kirjutas oma tütrele Riita Hansenile. Kirjad on kirjutatud enamasti suviti ning saadetud Narva-Jõesuusse, kus abikaasa Käthe koos lastega puhkas. Tammsaare veetis oma suved tavaliselt Tallinnas töölaua taga. Erandiks on aasta 1936, kui kirjanik suvitas ka ise pikemalt Narva-Jõesuus.
Anton ja Käthe Hansenil oli kaks last – tütar Riita sündis 1921. ning poeg Eerik 1928. aastal. Riita sünniaasta tähistab Tammsaare elus mitmekordset murdepunkti: sel aastal ilmus näidend “Juudit”, mida peetakse kirjaniku küpse loomeperioodi algustähiseks. Murdepunktiks sai lapse sünd loomulikult ka värskes abielus, seades Tammsaarele täiesti uued kohustused pereisana.
Tammsaare oli range, kuid samas ka hoolitsev isa. Hommikuti saatis ta Riitat kooli, kandes ise tema portfelli. Pärast kooli aitas tütrel õppida, vahel sattus hoogu ja koostas mõne referaadi ise. Nad käisid koos teatris ja arutasid raamatute üle. Riita on meenutanud ka pikki jalutuskäike isaga, mis olid nagu põnevad looduslootunnid. Hoolimata sellest, et ta ise avalikust elust hoidus, kasvatas Tammsaare oma lapsi põhimõtte järgi “käitu kodus nagu kuninga juures, siis käitud kuninga juures nagu kodus”. Ta õpetas Riitale nii tütarlapsele sobivat rühti ja kõnnakut kui ka seltskondliku vestluse kunsti. Tammsaare toonitas, et inimese sisemine kultuur ja vaimne areng on olulisem kui vormiline ülikooliharidus. Riita ongi meenutanud, et oma tegeliku hariduse sai ta isa käest, mitte koolipingist.
Käesolevate kirjade näol on tegu ühtaegu väga isiklike mõtisklustega, isa nõuannetega tütrele, teisalt aga ka laiemate arutlustega muuhulgas kirjanduse, ühiskondliku elu jm kohta. Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud

Mari Saat. Lasnamäe lunastaja
Romaani teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.

Jan Kaus. Miniatuurid
Kogumik lühivorme, autori kõige lüürilisem ja intensiivsem raamat. Igas mõttes meisterlik, Kaus ka neile vähestele, kes Kausi ei loe.
Tekstinäide:
Ärge kartke elu! Miks me peame ennast alla suruma? Elu pakub ju võimalusi! Või ei paku? Öelge keegi, et ei paku! Miss Teini- Trussikud seisis eevakleidis tema kõrval ja kinnitas omakorda: jajaa, elu on ilus, ilu ei tasu endale hoida, mina tahan oma ilu maailmale jagada. Ma tahan olla nagu see naine sellest multifilmist, kes tappis hapet higistava kolli.

Mihkel Mutt. Mälestused I

Hasso Krull. Neli korda neli
Naine heidab külili.
Tagumik on suur ja ilus.
Tagumik särab, aga külje peal
on küljeluu, naise mees.

Peeter, Helme. September
Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest.
Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.

Kärt Hellermaa. Sinine missa: valik reisikirju
Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana. Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele. Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing. Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.

Birk Rohelend. Enesetapjad
Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Maarja Kangro. Heureka







Välisautorid:
McCall Smith. A. Espressolood

Gerritsen, T. Kohtumine minevikuga







Cookson, C. Mallenite needus
1. osa meeliköitvast triloogiast.
Mallenite suguvõsal on lasunud põlvest põlve needus, mida põhjustab valge triip nende süsimustades juustes. Triibuga sünnivad ainult suguvõsa meessoost liikmed, ent ka teisi, kes on seotud perekonnaga kas veresidemete kaudu või muul moel, ei jäta see needus puudutamata. Kõrgekalda pärija Thomas Mallen kogeb seda omal nahal, kui ta tormilistel 1850. aastatel pankrotti läheb. Ent Mallenite needus ei lõpe sellega, selle hävitav mõju ulatub ka järgmistele põlvedele.
Malleni tüdruk

Goodwin, J. Maokivi
Tegemist on teise raamatuga, kus mõistatusi lahendab sümpaatne ja arukas Yaşim. Seekord on saabunud Istanbuli Prantsuse arheoloog Lefevre, et leida üles Bütsantsi kadunud aare. Yaşimile tehakse ülesandeks arheoloogi enda kohta rohkem andmeid koguda. Kui aga Lefevre’i moonutatud laip leitakse Prantsuse saatkonna juurest, selgub, et Yaşimist saab hoopis peamine kahtlusalune. Jälle kord tuleb Yaşimil ajaga võidu joosta, et tõde välja selgitada.
Jason Goodwini raamatu lisaväärtuseks peale põneva sündmustiku on Istanbuli elu ja seal tegutsevate mitmesuguste rahvusgruppide värvikas kujutamine. Ta suudab luua usutava õhkkonna, nii et linn ilmub kõigi oma häälte, lõhnade ja värvidega elavalt lugeja ette.

Grogan, J. Marley ja mina
Lugu noorest abielupaarist, kes alustab ühist kooselu, ning suurest, arulagedast, parandamatust, aga ka vastupandamatust labradorist, kes muutis kogu nende elu – neid ja nende lapsi, muutis perekonda, kelleks nad said. See pole vaid ühe koera ega koeraga pere lugu, vaid liigutav ja humoorikas lugu inimestest ja loomast, kellel on ühine elutee, tõusude ja languste, naeru ja pisarate, rõõmude ja südamevaluga.
Käesoleva raamatu järgi valminud film linastub peagi ka Eesti kinodes. Komöödia peaosades mängivad Owen Wilson ja Jennifer Aniston.

Child, M. Miljardäri vang
Parsons, T. Mu kallile
Alfie Budd leidis täiusliku naise, kellega veeta oma ülejäänud elupäevad − ja kaotas ta. Ta ei usu, et armastuses antakse teinegi võimalus. Pöördudes tagasi Inglismaale, kust ta oli lahkunud oma lühikese idüllilise abielu ajal, leiab Alfie, et maailm ta ümber laguneb koost. Ta saab lohutust tervest reast mõttetutest, kiirelt mööduvatest suhetest, ja püüab õppida tai chi’d vanalt hiinlaselt, George Changilt. Kas Alfie saab kunagi elada nii kindlat pereelu kui Changid? Ja kas ta suudab loobuda sihitust seksist sügavamate suhete nimel? Tony Parsonsi uus särav romaan jutustab nii armastusest, perekonnast, seksist, tai chi’st kui ka inimsüdametest kõige üldisemas mõttes.
Tony Parsons on ajalehe The Mirror veerukirjutaja ja on teinud kaastööd ka paljudele teistele väljaannetele.

Lowell, E. Ohtlikud maalid

Francis, D. Tagasitulek
Peter Darwin – noor diplomaat, kelle töö Jaapanis on just lõppenud, satub enne Inglimaale tööle asumist sündmustekeerisesse, mis paiskab ta tagasi lapsepõlvemaale. Peter tutvub koduteel inglise abielupaariga, kes ta endi juurde Gloucestershire’i külla kutsuvad. Seal puutub ta aga juhuse tahtel ohtlikult lähedalt kokku mõrvadega ja pakub endalegi ootamatult abi nende lahendamisel.

Hagena, K. Õunaseemnete maitse

Aimekirjandus
100 nõuannet, kuidas elada üle majanduskriis
Hirm ja paanika ei ole kriisiolukorras kõige paremad nõuandjad, nii nagu ei ole rahamurede puhul kõige kindlam Türisalu pank. Mida teha siis, kui ühel päeval saate koondamisteate, kui avastate, et laenu tagasimakse intress on taas kasvanud ja pere eelarve on lootusetult kreenis? Suhtekorraldaja Janek Mäggi, tarbijakaitsja Helle Aruniit, majandusanalüütik Marje Josing, tööturuspetsialist Peep Raju, võlanõustaja Terje Lääts, arst Madis Tiik, psühholoog Endel Talvik, toitlustusspetsialist Sirje Rekkor, energiasäästja Jaan Tepp, sõiduõpetaja Kalju Aun ja ärijuht Jüri Kriisemann annavad oma intervjuudes soovitusi, kuidas elada ja tegutseda majanduslanguse tingimustes. Raamatus toodud soovitused on sedavõrd elulised, et neid tasub arvestada ka siis, kui kriis teie koduuksele ei koputa. Oma rahaseisu hindamine, kulude planeerimine ja tark tarbimine on tähtsad igal ajal.

Lauri Vahtre. Eesti mees: küsimustes ja vastustes; Eesti naine: küsimustes ja vastustes
Tirelraamat "Eesti mees" ja "Eesti naine" jutustab küsmuste-vastuste vormis kõigepealt sellest, mis on üldse mehelikkus ja naiselikkus ehk nagu on pealkirjastatud vastav alajaotus raamatus: "Kuidas meest/naist ära tunda?". Seejärel leiab autor vastuseid mitmesugustele eesti meest ja eesti naist puudutavatele küsimustele – mis on olnud meestetööd ja naistetööd minevikus, milline on rollijaotus tänapäeval (nii palju, kui seda on), millised on probleemid, haigused jm. Raamatus on esitatud ka lühivalik meie ajaloos olulist rolli mänginud meestest/naistest, püüdes võimalikult lühidalt esile tuua iga konkreetse isiku tähtsuse tuuma.

Krister Kivi. IME! kaheksa isiklikku lugu....
KRISTER KIVI on ajakirjanik, luuletaja, reisikirjanik. „Eesti Ekspressi“ ajakirjanikuna on ta üllatanud lehelugejaid põnevate reportaažide, avastamata faktide ja kaasakiskuvate analüüsidega. Mõne aasta eest üllatas ta kirjandusüldsust küpse luulekoguga „Tulles lähemale“ (2005). Avaldades reisiraamatu „Eesti Maja“ (2007) üllatas ta uudse vaatega reisimisele ja väliseestlusele. Ja nüüd seisab ees uus üllatus – nagu mustkunstnik tõmbab Krister Kivi kübarast välja seitse kaasaegset maailmaimet.
„Idee kõik uued maailmaimed läbi sõita tekkis nii nagu ideed sageli tekivad – iseenesest,“ tunnistab Kivi raamatu sissejuhatuses. “Ma ei oska põhjendada, mis mind neid vaatama kisub, kuid ilmselt on põhjus asjaolus, et elus endas on imesid ju imevähe. Niipalju kui ma meenutada suudan, pole minuga juhtunud midagi imelist juba viimased kümme aastat. Sellises olukorras tuleb imed ise üles otsida, sest Eestis neid pole, kui muidugi mitte võtta arvesse Munamäge ja Vabadusekella.“
Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.

Valve Raudnask. Inimesed ja ilmaelu
Targad inimesed on iga rahva õnn ja rõõm. Ajakirjaniku asi on nende mõtteid ja põhimõtteid levitada. Targad mõtted ei lähe vanaks.
Osa selle raamatu lugusid on pärit veel ajast, kui ajakirja Pikker toimetaja Raik Aarma koer oli päevad läbi toimetuses ja võttis osa ka kinnistest parteikoosolekutest. Enamik on hilisema aja intervjuud. Kunagi ilmunud lugudele on lisatud tänaseid tähelepanekuid. Lisaks veel autori enda arvamusi ilmaelust ning toimetustele tulnud kirju, kus on aega tabatud.

Girard, S. Kampsunikirurgia: kuidas vanadest kampusnitest...
Kumb sünnib esimesena – vahva idee või hoopis leitud kampsun? Loomulikult mõlemad! Tihti on leitud kampsun suurepäraseks inspiratsiooniallikaks, lihtsalt jõuadki äratundmisele, et just sellest saab midagi eriti vahvat teha. Samas võib hea idee peidus olla mõnes ajakirjas või hoopis näed seda tänaval „vastu jalutamas”. Siis algab jaht n-ö algmaterjaliks sobivale kampsunile. Kui sul on piisav kampsunitagavara ning tunned mõningaid lihtsamaid kudumis- ja õmblemistehnikaid, saad siit raamatust leitud nippide ja nõuannete abil luua uusi rõivaid ja aksessuaare, mis kuuluvad sulle ja ainult sulle.

Hellsten, T. Kolmas võimalus
Kas elumuutus on veel võimalik, kui suurem osa elust on elatud? Kuidas õppida ütlema „ei”? Millal lõpeb vanemate vastutus lapse eest? Miks mõned inimesed armuvad ikka jälle, kuigi nad on õnnelikult abielus?
Tuntud soome terapeut ja kirjanik Tommy Hellsten kutsub lugeja endaga vestlema, sealjuures ei ole kutsujal tabuteemasid. Hellsteni kirjavastused põhinevad talle saadetud küsimustel ja eluseikadel. Jutuaineks tulevad õe-venna suhted, väsimus, stress, sisemine tasakaal ja isiksuse kasv, seksuaalsus ning intiimsus, aga ka vaimsus. Hellsten julgustab küsijaid teadlikuks saama sellest, mis on neid elus vorminud – näiteks lapsepõlves üleelatu, suhe vanematega, pettumused ja elukäik. Ta ärgitab ennast analüüsima ja oma elu muutma. Hellsteni sõnum on, et kunagi pole liiga hilja.

Mu kodu on Eestis: Eestimaa rahvaste elulood
Eluluguderaamat ilmub paralleelselt nii eesti kui vene keeles ning on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühendusega Eesti Elulood. Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Želnina (sünd 1914), kuidas Želninite perekond tuli Eestisse Peterburist juba Esimese maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.

Crowter, A. Pilates sinu jaoks
See rohkelt fotodega illustreeritud raamat õpetab, kuidas saavutada tervis ja heaolu Pilatese harjutuste, asjakohaste toitumissoovituste ja lõõgastusvõtete kaudu. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene selgitab Pilatese traditsioonilisi printsiipe ning esitab üle 60 harjutuse koos infoga iga harjutuse kohta, kuidas see parandab rühti, vastupidavust, vormisolekut ja koordinatsiooni, samuti suurendab liigeste liikuvust, leevendab seljavalu ja stressi ning tõstab üldist vitaalsust. Teine peatükk tõdeb, et terve olemiseks ja hea vormi säilitamiseks peame täiendama iga harjutustekompleski arukate toitumusharjumustega. Peatükk sisaldab 25 toitva roa retsepti hommikueineteks, lõuna- ja õhtusöökideks ning suupisteteks.Kolmas peatükk juhib tähelepanu sellele, et tugeva keha jaoks on vaja ka tugevat vaimu. Vaimu tervendavat jõudu rakendades võime saada paranenud kontsentreerumise, parema motiveerituse ning keskendunuma ja lõõgastunuma ellusuhtumise.

Aive Luigela. Targalt toitudes terveks II
Aive Luigela väga populaarse raamatu teine osa, kus kirjutatakse nendest igapäevastest toiduainetest, mis esimesse raamatusse ära ei mahtunud. Asjatundjad ütlevad: oska olla terve – söö tervislikult... Aga kuidas siis? Aive Luigela pakub tarkusi ja retsepte oma pikaajalisest kogemuste ja teadmistepagasist.
Aive Luigela on Kodutohtri ja Terviselehe kauaaegne kaasautor. Ta on sage külaline raadios ja televisioonis, kui on vaja rääkida toiduainetest, maitse- ja tervisetaimedest. Autor on õppinud toiduvalmistamise tehnoloogiat, bio- ja orgaanilist keemiat ning toitumisfüsioloogiat.

Urmas Ott: teletähe lugu
Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade «Teletutvus», mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Sellesse raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.

Leida Toots-Pärnaste. Wabariigist vabariiki
"Minu lapsepõlv ja noorus möödusid Räpinas, Eesti Wabariigi aegsel Võrumaal. Elu oli ilus, mis sest, et jõukust ei olnud. Ent siiski suutsid ema ja isa, kes tulid 1923. aastal koos minu venna ja õega Siberist Eestisse tagasi, ehitada endale maja.
Ajad muutusid kiiresti. Käisin koolis kolme valitsuse all: algkoolis Eesti ajal, Räpina Aianduskoolis Saksa ja Vene ajal. Elasime vallamaja kõrval. Kui hakati püüdma metsavendi, paigutati meie majja NKVD ohvitseride köök ja söögikoht. Need olid hirmu-rohked kuud, seda enam, et vend oli Saksa tööteenistuses ja me ei teadnud tema saatusest midagi...
1949. Elu oli pärast kevadist suurküüditamist eriti masendav. Siis otsustas Räpina näitering teha vabaõhuetenduse, Bornhöhe "Tasuja". Lavastasid Rudolf Roosa ja Valdo Pärnaste. Suvel antigi mitu etendust Võrumaal, isegi hobused ja ratsanikud olid.Mina olin suflöör. Kaanepildil olen ma laenatud kostüümis. Kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid etenduse jaoks tegi Valdo...
Üsna pea pärast sõda sai selgeks, et oodatud Valge Laev ei saabu. Tuli leppida saatusega. Ent vabaduse tuuled hakkasid siiski puhuma ja Eesti Vabariik taastati! Olen uhke, et mu tütar Eve aitas kaasa Vabariigi tulekule ja tema tõttu sain ka mina sellest jõudumööda osa võtta – koos nende tuhandete inimestega, kes kandsid Eestit kogu aeg oma südames.
Kõigist nendest aegadest ja sündmustest jutustabki see raamat."

Autor