..... sõbrad ja tuttavad!
Soovin teile kõigile säravat jõulutule valgust,
rõõmuküllast uue aasta algust,
kordugu lapsepõlve pühadetunne,
uus aasta toogu endaga tervist ja õnne!
Monday, December 22, 2008
Head....
..... sõbrad ja tuttavad!
Soovin teile kõigile säravat jõulutule valgust,
rõõmuküllast uue aasta algust,
kordugu lapsepõlve pühadetunne,
uus aasta toogu endaga tervist ja õnne!
Wednesday, December 10, 2008
Meie Parlament ja aeg: fakte, sündmusi, dokumente, inimesi
Eesti Rahvusraamatukogu koostatud virtuaalnäitus, mis annab ülevaate Eesti parlamendi asutamisest, tegevusest ja arengust 90 aasta jooksul.
JÕULUD
Kui loona üks ring on lõppemas ja teine algamas, on maarahval tähtsaimad pühad – jõulud.
Nimi. Talvist pööripüha nimetab maarahvas mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad.
Suuremas osas Maavallas kasutatakse sõna jõulud, kuid Mulgi-, Tartu-, Võro- ja Setomaal talistepühad.
Paljud keelemehed on arvanud, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.
Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.
Ajastaja päev ehk uusaasta on 25. jõulukuul. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile Iebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. detsembril. Niisiis, jõulud algavad 21. detsembril, 24. on vana-aastaõhtu ja 25. detsembril on uusaasta.
Et jõulud on maarahva jaoks just nimelt aastavahetuspühad, tõestab ilmekalt seegi, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Üldiselt on 7. jaanuari nimetatud viimaseks jõuluks. Sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks pudrupäeva, 2. veebruari.
Tähendus. Jõulud on pühad päevad, mil üks ajastaeg, üks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
On tähtis aeg. Sellest, mida inimene nüüd teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate õnnele suur mõju.
Ettevalmistused. Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu majapidamine ning valmistatakse aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohi tööd teha, tuleb kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada.
Tehakse jõulukroonid ja -krässid, samuti kolmeharulised küünlad. Küünlad tehakse lambarasvast ja mesilasvahast. Hädapärast ajab asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.
Suurem osa ettevalmistustest tehakse 21. detsembril. Tõustakse varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peeta seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu peab olema igas peres ning seda peab jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristatakse ülima hoolega. Puhtaks pühitakse isegi seinad ja laed. Ka õu tehakse puhtaks. Nüüd ei tohi põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi. Vastasel korral pühitakse õnn majast välja.
Kui maja korras, on paras aeg sisse tuua jõuluõled.
Kuusk või õled? Jõulupuud hakati moeasjana mõisa, kiriku ja linna eeskujul taludes pidama 19. saj. keskel. Tavaliseks muutus see alles sajandivahetusel. Seal, kuhu ilmus kuusk, loobuti peagi jõuluõlgedest. Nõnda suretas saksa mood meie iidse tava peaaegu välja.
Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Eestis on sellest tavast kinni peetud tükati tänapäevani. Õlgede tuppatoomine tähistab jõulude algust. Õlgedel mängitakse jõulumänge, puhatakse ja ka magatakse. Arvatakse, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutavad õled sammude müdina – hinged tahavad vaikust.
Kui tänapäeval on keeruline tervet põrandat õlgedega katta, siis ühe vihu vast ikka saab. Ja kui mitte tänavu, siis järgmisteks jõuludeks küll.
Toidud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Muistne pidulaud võib tänapäeval tunduda õige kehv. Seal peavad kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
Jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututa. Tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagatakse karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
Jõuluvorstid tehakse tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
Ohutamine ja piiramine. Jõuludeks tuuakse koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenata midagi välja. Kõik tööriistad viiakse ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu.
Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuleb nad peale pühi põletada.
Jõuluõhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehakse riste. Ristid on eri paigus erinevad. Aitab seegi, kui hooned piiratakse – tehakse nende ümber kõndides ring.
Söömine. Jõululeib, õlu ja liha peavad laual olema terve jõuluaja ja igaüks peab saama niipalju süüa, kui tahab. Jõuluöösi tuleb süüa 7, 9 või 12 korda. Siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähenda kere täisparkimist. Piisab ka mõnest suutäiest.
Kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta. Ja üldse ei tohi jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.
Mängud ja laulud. Kuna jõulus on kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis on aega jõude olla. Jääb aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistatakse looma- ja inimkujusid. Tehakse ka õlest nuute, ning taotakse üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.
Valgus. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Peab ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud. Nõnda, et valgus välja ei paistaks.
Magamine. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitatakse üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Hinged. Jõuludel on hinged kodus käimas. Nende pärast hoitakse uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Peab jälgima, et toidunõudel poleks kaani peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.
Vana-aasta. 24. detsember on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse kütte juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema.
Ollakse kodus oma perega. Südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna külapeale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuleb külla naisterahvas, peab talle meeste püksid kaela viskama. Siis ei kao õnn kodust ära.
Uue aasta öösel või hommikul viskab peremees kaevu soola ja toob sealt vett. Vesi valatakse kaussi ning selle põhja pannakse nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesevad kõik seal nägu. See hoiab inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest.
Ja muidugi kuulub uue aasta juurde õnnevalamine ja igasugune ennustamine.
Jõulud tänapäeval. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loond tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet.
Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. detsembril hoidke toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual.
Kasutatud kirjandus
Eisen, Mathias Johann 1931. Meie jõulud
Hiiemäe, Mall 1981-1995. Eesti rahvakalender VII
Veebiallikad
Vanadest jõulukommetest
Jõulukombed soome-ugrilastel
Jõulukombed maailma eri paigus
Teoreemi "JÕULUVANA EI OLE OLEMAS" tõestus
http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/stclaus.htm
Monday, November 10, 2008
Wednesday, October 22, 2008
Millised karud talvel ei maga?
Ma usun, et seda te küll ei tea!
Aga küsige Toila lasteaia vanema rühma laste käest, nemad peaksid teadma. Ja teavad tänu sellele, et käisid 20. oktoobril Toila raamatukogus ettelugemise päeval.
Vallavanem Tiit Salvan luges ette Ellen Niidu kirjutatud Triinu ja Taavi lugusid.
Lapsed said teada, kes need Triinu ja Taavi on ja kus nad elavad; kes on nende vanemad ja kuidas nad oma
vanavanemaid
Enne Triinu ja Taavi lugude kuulamist rääkisime lastega ettelugemisest ja selle võludest, et ette võib lugeda ka emale-isale või vanaemale-vanaisale, kes ise enam lugeda ei näe. Ette lugeda võib ka niisama lusti pärast või selle pärast, et lihtsalt koos olla.
Ette lugeda võib kõike – muinasjutte ja niisama jutte, luuletusi ja anekdoote, kasvõi uudiseid ajalehest – peaasi, et kuulajaid leidub.
Wednesday, October 15, 2008
Külla tuleb Aidi Vallik
Mul on hea meel teatada, et 28. oktoobril tuleb meile külla armastatud laste- ja noortekirjanik AIDI VALLIK.
Kohtumine algab 11.45 ja kestab umbes poolteist tundi.
Kui Sul on kodus mõni Aidi raamat, siis saad sinna autogrammi küsida.
Räägi seda uudist sõbrale ka!
Thursday, October 2, 2008
Oktoobri lõpp toob raamatukogupäevad
Käes on maailma avastamise aeg. Sestap mingem koduõuelt välja suurele maanteele, metsa taha, mere taha - maailma. Iga rännak algab koduõuelt ja lühim tee iseendani läheb ümber maailma, ütleb filosoof.
Niisiis, mingem kõigepealt üle õue ja avastagem raamatukogu, sest seal on paljude teede algused.
Traditsioonilised raamatukogupäevad 20.-30. oktoobrini kannavad sel aastal nime "Loeb, mida loed". Eesmärgiks ikka ja jälle osutada raamatukogule kui kultuuri ja hariduse kõige laiema leviku vältimatule eeldusele. Juba 1864.a. kirjutas
J. W. Jannsen, et raamatukogu peab olema igas suuremas keskuses, sest raamatukogu on kooli kõrval see, kes õpetab rahvast lugema. Viis aastat hiljem julges Fr. R. Kreutzwald nõuda, et raamatukogu peab olema igas vallas, sest muidu pole lugemisvara küllalt lähedal ja kättesaadav.
Rraamatukogu lugemisvajaduse rahuldajana, infoandjana, netiväravana, kohtumispaigana, mängutoana, näitusegaleriina jne püsib kindlasti ka edaspidi, sest, nagu kirjutas "Eesti Postimees" juba 1878. a: "Iga rahvas, kes hariduses kõrgemale järjele on jõudnud, kui seda igapäevane kõhutäitmine üksi nõuab, tunneb ihaldamist raamatu saamise ja lugemise järele".
Tänavuste raamatukogupäevade motot silmas pidades võib öelda, et peale lugemise on tähtis ka see, MIDA loetakse. See ei tähenda kindlasti seda, et peaks lugema ainult tõsist erialast kirjandust või klassikute surematuid teosed, nende kõrvale mahuvad alati ka tänapäevased noored katsetajad, kes alles otsivad oma rada kirjandusmaastikul ning samuti raamatud, mida halvustavalt seebikateks kutsutakse. Igale lugejale on oma raamat ja igale raamatule oma lugeja. Aga tähtis on see, et me ei piirduks ega rahulduks ainult ühte liiki kirjanduse lugemisega, vaid püüaks ennast aeg-ajalt harida ka tõsisemate, raskemate, teistsuguste raamatute lugemisega.
“Milleks raamatukogupäevad?” - võib nii mõnigi küsida. Eks meile, raamatukogurahvale, tundub teinekord endalegi, et see on meil selline ise endale oma õue peal korraldatud pidu. Sest ega meist sellepärast eriti rohkem välja ei tehta.
Aga seda enam peame ennast ikka ja jälle meelde tuletama - me oleme olemas ja oleme vajalikud.
Toila raamatukogus on sel aastal raamatukogupäevade raames kavas päris mitu üritust. Alates oktoobrikuu keskpaigast on üleval näitus eesti kirjanike portreedest.
20. oktoobril, ettelugemise päeval, loeb vallavanem Tiit Salvan lastele ette Ellen Niidu lugusid.
Toimub kohtumine laste- ja noorsoo kirjaniku Aidi Vallikuga (selle kohtumise kuupäev on veel täpsustamisel).
23. oktoobril on eesti raamatu päev, siis toimub järgmine raamatuklubi kokkusaamine.
Kohtumiseni raamatute vahel!
Septembrikuu uued
ILU- JA LASTEKIRJANDUS
Morn, Reed ANDEKAS PARASIIT
Reed Morni (1898 – 1978), 1920ndate lõpul kirjandusse tulnud ning 1944. a-st paguluses elanud autori kirjanduslik debüüt, mis 1927. a. romaanivõistlusel tunnistati II auhinna väärseks. See on ülimalt enesekeskse ja trotsliku, intellektuaalsetele huvidele keskendunud tütarlapse arenguromaan, kirja pandud psühholoogilise süvenemisega ja äärmiselt isikupärases ning viimistletud keeles ja stiilis.
Fleming, Ian ELA JA LASE TEISTEL SURRA
See on teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustajavõimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimisündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.
Põder, Rein JUBA OLNUD
Ojamaa, Liisi JÕGI ASFALDI ALL
Liisi Ojamaa uus luulekogu on mingis mõttes samas meeleolus nagu eelmised – Liisi on endiselt linnaluuletaja, kes tajub linna päikeseloojanguid, valguse ja varju vaheldumist, rütmi ja meeleolusid. Võiks siiski öelda, tumedam pool ja vari on ennast rohkem tunda hakanud andma ja enesehävituslikke meeleolusid on rohkem kui varasemates kogudes. Kõik see on aga valatud tundlikku ja kaunisse vormi, mida tänapäevases luules väga sageli ei kohta.
Läheme edasi, lähewad mööda.
Heleneb taewas. Hommik on hall.
Tulewik lähemal on iga ööga.
Jõgi rõhub asfaldi all.
Case, John KAHEKSAS PÄEV
Ausman, Piia KAPTENID AVASTAVAD MAAILMA
Raamat kõneleb sellest, kuidas ühe mereäärse linna Suurte Kaptenite Klubi leiab, et terve maailm on ebaõiglaselt ära avastatud. Neile pole jäetud ainsatki kohta, millele ise nimi anda. Nii otsustavad kaptenid, et aeg on alustada maailma avastamisega otsast peale. Nad võõpavad gloobuse valgeks ning hakkavad sinna samm sammult omi kohanimesid lisama, sest igaühel peab olema õigus näha maailma läbi enese silmade!
Vilep, Heiki KELLAKÄGU
Sisukas valikkogu "Kellakägu" kõneleb kodust ja lapsele lähedastest inimestest, samuti meie ümber olevatest huvitavatest asjadest ja nähtustest. Luuleraamatus on hoogsat fantaasialendu ning kodumaast mõtisklemist. Mis siis on su isamaa? Või olen hoopis ise tükikene isamaast ja tema olemisest?
Unt, Mati KOGUTUD TEOSED I
Mati Undi "naiivse" romaani "Hüvasti, kollane kass" (1963, igas järgnevas väljaandes pisut silutud) ja "revideeritud naiivse romaani" "Tere, kollane kass!" (1992) näol on tegu kaks korda kirjutatud omaeluloolise arenguromaaniga. Et pärast kirjutas Unt näidendite ja lühiproosa kõrval vaid ühe, kultuuriloolise romaani "Brecht ilmub öösel" (1997), sai "Kassist" Undi kirjanikutöö omamoodi kokkuvõte.
Priilinn, Ketlin LIISELI VÕTI
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel teise koha. See on lugu noorest naisest, kes põgeneb kahe väikese tütrega oma vägivaldse alkohoolikust mehe juurest. Paraku on pooleldi titeeas kaksikute kõrvalt väga raske üksinda toime tulla, kui pole tööd ega elukohta ning mitte kedagi toetamas. Lisaks kipub minevik ikka ja jälle kummitama. Kui ühel hetkel tekib võimalus luua uus suhe, taipab naine, et ei suuda ega julge enam ühtki meest usaldada.
Willett, Marcia LINNUPUUR
Felix Hamilton oli see, kes hakkas Linnupuuriks kutsuma maja Bristolis, mille elanikeks olid ilus ja andekas näitlejanna Angel Blake ja tema tütar Lizzie. Ja see oli Felix, keda nad mõlemad jumaldasid ning kes oli Angelisse sügavalt armunud. Lizzie soovis, et Felix võiks tema isa olla, kuid mehel olid naine ja poeg ning kohustused mujal. Palju aastaid hiljem tutvub Lizzie Felixi poja ja lähedastega, kuid leiab eest probleemidest vaevatud perekonna – ja kummalisel kombel saab just Lizzie aidata neil muredest jagu saada. Erakordse aususe ja kaasaelamisega kirjutatud “Linnupuur” pakub romaanisõbrale tõeliselt põnevaid lugemiselamusi
Kängsepp, Liis MINU ARGENTINA
Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja "Kaklusklubiks" nimetatud ühiskorteris... Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem Eestisse naastes?
Ora, Signe ONU EEDI
Rõõmus raamat naljakast onust, kellele meeldivad just sellised asjad, mis lastele korda lähevad: kassid ja toredad mütsid, jalgrattasõit, pannkoogid ja õhupallid. Lustakad värsid ei taha sirgetes ridades püsida, piltidel leidub palju naljakaid pisidetaile. Mis sealt onu Eedi taskust paistab? Kes tal seal selja peal ronib? Raamat on siidises kangasköites, raamatu seest leiab huvitavaid pressitud pindu, mida käega mõnus katsuda.
Raamat võitis Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal esikoha.
Meyer, Stephenie VIDEVIK
Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, lummava hääle ja üleloomulike annetega Edward on ühtaegu vastupandamatu ja läbinähtamatu. Kuni tänaseni on tal õnnestunud oma tõelist loomust varjata, aga Bella võtab nõuks tema tumedale saladusele jälile jõuda. Bella aga ei mõista, et mida rohkem ta Edwardisse kiindub, seda rohkem riskib ta nii enda kui ka oma lähedaste turvalisusega. Ja nüüd võib olla hilja ümber mõelda… Kolm asja on aga kindlad. Esiteks, Edward on vampiir. Teiseks, ta januneb Bella vere järele. Ja kolmandaks, Bella on tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.
Sügavalt haarav ja kaasakiskuv “Videvik” on üks viimaste aastate menukamaid noorteraamatuid. “Videvik” on Stephenie Meyeri esimene raamat, mis tegi ta hetkega maailmakuulsaks. Aasta lõpus ilmub nn vampiiritriloogia teine raamat „Noorkuu“.
Makine, Andrei ÜHE ELU MUUSIKA
ESIMENE ESIMENE SEPTEMBER
Südamlik raamat, mis sisaldab huvitava valiku Eesti autorite jutte ja luuletusi kooliminekust, esimesest septembrist ja koolielust ning on ideaalne kingitus 1. klassi minevale lapsele. Pool raamatut on trüki-, teine pool kirjatähtedega.Raamatust võib leida juba tuntud tekstide kõrval ka päris uusi.Raamat sisaldab 23 juttu ja luuletust järgmistelt autoritelt:Jaanus Vaiksoo, Kristiina Kass, Ilmar Trull, Contra, Heljo Mänd, Leelo Tungal, Tiia Toomet, Kätlin Vainola, Ira Lember, Liina Vagula, Hilli Rand, Sulev Oll, Manivald Kesamaa, Julius Oro, Reinhold Kamsen.
AIMEKIRJANDUS
Tarand, Mari AJAPILDI SEES: Lapsepõlv Juhaniga
Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus - luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele. Raamatu pidlid on pärit erakogudest.
EESTI RAHVAPILLE
Fotode ning helimaterjaliga illustreeritud ülevaade eesti rahvapillide loost. Raamatu autorid tutvustavad instrumente, mida kasutati minevikus või kasutatakse tänapäevalgi, samuti mõnda, hilisajal käibele võetud muusikariista. Kirjeldatud on enam kui kolmekümmet põhipilli ja umbes samapalju nende alaliike ning pillide ajaloolist ja rahvakultuurilist tausta. Raamatut täiendab CD-plaat, mis sisaldab vanu, arhiivides säilitatud rahvapillimängu helisalvestisi ja uuemaaegseid ülesvõtteid. Plaadil kuuleb ka rahvapillide nüüdisaegset kasutamist soolo- ja ansamblimängus. Autorid: Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tarmo Kivisilla, Anneli Kont-Rahtola, Tarmo Noormaa, Aleksander Sünter, Igor Tõnurist.
Seligman, M.E. EHE ÕNN: uuest positiivsest psühholoogiast
Rinne, Harri LAULEV REVOLUTSIOON
Harri Rinne on laulva revolutsiooni - veretu vabadusvõitluse - loo kirja pannud muusikute seisukohalt, sest just muusikal on olnud ainulaadne roll eestlaste uue vabaduse teel. Autor on teinud ära märkimisväärse töö, pannes kirja Eesti tuntumate muusikute jutustused sellest, kuidas uus põlvkond tõusis lavale, et nõuda nõukogude okupatsiooni lõpetamist. Samal ajal on tegu ka huvitava dokumentaalteosega kunstnike elust Nõukogude bürokraatia haardes. Raamatus räägivadki Ivo Linna, Anne Veski, Tõnis Mägi, Villu Tamme ja paljud teised Eesti tähed meile sellest, kuidas siis õieti sündis laulva revolutsiooni soundtrack.
Kang, Angelika SÜÜES TERVEKS JA KAUNIKS
Tiitsmaa, Resa VOOLITUD FANTAASIAD
Voolimiskirg on inimesele omane juba aegade algusest. Voolimiseks on sobilik looduses leiduv savi.
Valminud saviese vajab aga kõrgel temperatuuril põletamist (kuumutamist), tihti pole see tavatingimustes võimalik.
Selles raamatus on kasutatud kaasaegseid voolimismaterjale, millega saab toimetada tavatingimustes. Nendeks on Cernit, Fimo (polümeersavid) ja Jovi (õhu käes kivistuv savi) ning materjalid, mida saab ise kokku segada.
Raamatu abiga saab valmistada ehteid, nukke, lihtsamaid tarbeesemeid ja väikesi toredaid lisandeid. Viimastega on võimalik kaunistada kas või oma armsaks saanud mütsi või anda veidi vallatust oma kulunud kotile.
Wilkes, Johannes VÄIKE LASTETERAAPIA RAAMAT
Mida öelda lapsele, kui ta leiab ühel hommikul oma hamstri puurist surnuna? Kuidas keelitada kolmeaastast lutist loobuma? Mida teha, kui teie poeg lööb oma väikest õde? Kuidas käituda, kui laps saab matemaatikas kahe või langeb kooliõuel väljapressimise ohvriks?
See raamat õpetab vanemaid oma hingehädas järeltulijatele – nii väikelastele kui ka teismelistele – esmaabi andma, et vältida hingelistest traumadest tingitud tõsisemaid kahjustusi. Raamatus kirjeldatavad juhtumid ja äraproovitud nõuanded aitavad lahendada kriisisituatsioone kiirelt ja tulemuslikult.
Morn, Reed ANDEKAS PARASIIT
Reed Morni (1898 – 1978), 1920ndate lõpul kirjandusse tulnud ning 1944. a-st paguluses elanud autori kirjanduslik debüüt, mis 1927. a. romaanivõistlusel tunnistati II auhinna väärseks. See on ülimalt enesekeskse ja trotsliku, intellektuaalsetele huvidele keskendunud tütarlapse arenguromaan, kirja pandud psühholoogilise süvenemisega ja äärmiselt isikupärases ning viimistletud keeles ja stiilis.
Fleming, Ian ELA JA LASE TEISTEL SURRASee on teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustajavõimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimisündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.
Põder, Rein JUBA OLNUD
Ojamaa, Liisi JÕGI ASFALDI ALL
Liisi Ojamaa uus luulekogu on mingis mõttes samas meeleolus nagu eelmised – Liisi on endiselt linnaluuletaja, kes tajub linna päikeseloojanguid, valguse ja varju vaheldumist, rütmi ja meeleolusid. Võiks siiski öelda, tumedam pool ja vari on ennast rohkem tunda hakanud andma ja enesehävituslikke meeleolusid on rohkem kui varasemates kogudes. Kõik see on aga valatud tundlikku ja kaunisse vormi, mida tänapäevases luules väga sageli ei kohta.
Läheme edasi, lähewad mööda.
Heleneb taewas. Hommik on hall.
Tulewik lähemal on iga ööga.
Jõgi rõhub asfaldi all.
Case, John KAHEKSAS PÄEV
Ausman, Piia KAPTENID AVASTAVAD MAAILMA
Raamat kõneleb sellest, kuidas ühe mereäärse linna Suurte Kaptenite Klubi leiab, et terve maailm on ebaõiglaselt ära avastatud. Neile pole jäetud ainsatki kohta, millele ise nimi anda. Nii otsustavad kaptenid, et aeg on alustada maailma avastamisega otsast peale. Nad võõpavad gloobuse valgeks ning hakkavad sinna samm sammult omi kohanimesid lisama, sest igaühel peab olema õigus näha maailma läbi enese silmade!
Vilep, Heiki KELLAKÄGUSisukas valikkogu "Kellakägu" kõneleb kodust ja lapsele lähedastest inimestest, samuti meie ümber olevatest huvitavatest asjadest ja nähtustest. Luuleraamatus on hoogsat fantaasialendu ning kodumaast mõtisklemist. Mis siis on su isamaa? Või olen hoopis ise tükikene isamaast ja tema olemisest?
Unt, Mati KOGUTUD TEOSED I
Mati Undi "naiivse" romaani "Hüvasti, kollane kass" (1963, igas järgnevas väljaandes pisut silutud) ja "revideeritud naiivse romaani" "Tere, kollane kass!" (1992) näol on tegu kaks korda kirjutatud omaeluloolise arenguromaaniga. Et pärast kirjutas Unt näidendite ja lühiproosa kõrval vaid ühe, kultuuriloolise romaani "Brecht ilmub öösel" (1997), sai "Kassist" Undi kirjanikutöö omamoodi kokkuvõte.
Priilinn, Ketlin LIISELI VÕTI
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel teise koha. See on lugu noorest naisest, kes põgeneb kahe väikese tütrega oma vägivaldse alkohoolikust mehe juurest. Paraku on pooleldi titeeas kaksikute kõrvalt väga raske üksinda toime tulla, kui pole tööd ega elukohta ning mitte kedagi toetamas. Lisaks kipub minevik ikka ja jälle kummitama. Kui ühel hetkel tekib võimalus luua uus suhe, taipab naine, et ei suuda ega julge enam ühtki meest usaldada.
Willett, Marcia LINNUPUURFelix Hamilton oli see, kes hakkas Linnupuuriks kutsuma maja Bristolis, mille elanikeks olid ilus ja andekas näitlejanna Angel Blake ja tema tütar Lizzie. Ja see oli Felix, keda nad mõlemad jumaldasid ning kes oli Angelisse sügavalt armunud. Lizzie soovis, et Felix võiks tema isa olla, kuid mehel olid naine ja poeg ning kohustused mujal. Palju aastaid hiljem tutvub Lizzie Felixi poja ja lähedastega, kuid leiab eest probleemidest vaevatud perekonna – ja kummalisel kombel saab just Lizzie aidata neil muredest jagu saada. Erakordse aususe ja kaasaelamisega kirjutatud “Linnupuur” pakub romaanisõbrale tõeliselt põnevaid lugemiselamusi
Kängsepp, Liis MINU ARGENTINA
Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja "Kaklusklubiks" nimetatud ühiskorteris... Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem Eestisse naastes?
Ora, Signe ONU EEDIRõõmus raamat naljakast onust, kellele meeldivad just sellised asjad, mis lastele korda lähevad: kassid ja toredad mütsid, jalgrattasõit, pannkoogid ja õhupallid. Lustakad värsid ei taha sirgetes ridades püsida, piltidel leidub palju naljakaid pisidetaile. Mis sealt onu Eedi taskust paistab? Kes tal seal selja peal ronib? Raamat on siidises kangasköites, raamatu seest leiab huvitavaid pressitud pindu, mida käega mõnus katsuda.
Raamat võitis Põlvepikuraamatu konkursil 2006. aastal esikoha.
Meyer, Stephenie VIDEVIK
Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, lummava hääle ja üleloomulike annetega Edward on ühtaegu vastupandamatu ja läbinähtamatu. Kuni tänaseni on tal õnnestunud oma tõelist loomust varjata, aga Bella võtab nõuks tema tumedale saladusele jälile jõuda. Bella aga ei mõista, et mida rohkem ta Edwardisse kiindub, seda rohkem riskib ta nii enda kui ka oma lähedaste turvalisusega. Ja nüüd võib olla hilja ümber mõelda… Kolm asja on aga kindlad. Esiteks, Edward on vampiir. Teiseks, ta januneb Bella vere järele. Ja kolmandaks, Bella on tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.
Sügavalt haarav ja kaasakiskuv “Videvik” on üks viimaste aastate menukamaid noorteraamatuid. “Videvik” on Stephenie Meyeri esimene raamat, mis tegi ta hetkega maailmakuulsaks. Aasta lõpus ilmub nn vampiiritriloogia teine raamat „Noorkuu“.
Makine, Andrei ÜHE ELU MUUSIKA
ESIMENE ESIMENE SEPTEMBER
Südamlik raamat, mis sisaldab huvitava valiku Eesti autorite jutte ja luuletusi kooliminekust, esimesest septembrist ja koolielust ning on ideaalne kingitus 1. klassi minevale lapsele. Pool raamatut on trüki-, teine pool kirjatähtedega.Raamatust võib leida juba tuntud tekstide kõrval ka päris uusi.Raamat sisaldab 23 juttu ja luuletust järgmistelt autoritelt:Jaanus Vaiksoo, Kristiina Kass, Ilmar Trull, Contra, Heljo Mänd, Leelo Tungal, Tiia Toomet, Kätlin Vainola, Ira Lember, Liina Vagula, Hilli Rand, Sulev Oll, Manivald Kesamaa, Julius Oro, Reinhold Kamsen.
AIMEKIRJANDUS
Tarand, Mari AJAPILDI SEES: Lapsepõlv Juhaniga
Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus - luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele. Raamatu pidlid on pärit erakogudest.
EESTI RAHVAPILLE
Fotode ning helimaterjaliga illustreeritud ülevaade eesti rahvapillide loost. Raamatu autorid tutvustavad instrumente, mida kasutati minevikus või kasutatakse tänapäevalgi, samuti mõnda, hilisajal käibele võetud muusikariista. Kirjeldatud on enam kui kolmekümmet põhipilli ja umbes samapalju nende alaliike ning pillide ajaloolist ja rahvakultuurilist tausta. Raamatut täiendab CD-plaat, mis sisaldab vanu, arhiivides säilitatud rahvapillimängu helisalvestisi ja uuemaaegseid ülesvõtteid. Plaadil kuuleb ka rahvapillide nüüdisaegset kasutamist soolo- ja ansamblimängus. Autorid: Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tarmo Kivisilla, Anneli Kont-Rahtola, Tarmo Noormaa, Aleksander Sünter, Igor Tõnurist.
Seligman, M.E. EHE ÕNN: uuest positiivsest psühholoogiast
Rinne, Harri LAULEV REVOLUTSIOON
Harri Rinne on laulva revolutsiooni - veretu vabadusvõitluse - loo kirja pannud muusikute seisukohalt, sest just muusikal on olnud ainulaadne roll eestlaste uue vabaduse teel. Autor on teinud ära märkimisväärse töö, pannes kirja Eesti tuntumate muusikute jutustused sellest, kuidas uus põlvkond tõusis lavale, et nõuda nõukogude okupatsiooni lõpetamist. Samal ajal on tegu ka huvitava dokumentaalteosega kunstnike elust Nõukogude bürokraatia haardes. Raamatus räägivadki Ivo Linna, Anne Veski, Tõnis Mägi, Villu Tamme ja paljud teised Eesti tähed meile sellest, kuidas siis õieti sündis laulva revolutsiooni soundtrack.
Kang, Angelika SÜÜES TERVEKS JA KAUNIKS
Tiitsmaa, Resa VOOLITUD FANTAASIAD
Voolimiskirg on inimesele omane juba aegade algusest. Voolimiseks on sobilik looduses leiduv savi.
Valminud saviese vajab aga kõrgel temperatuuril põletamist (kuumutamist), tihti pole see tavatingimustes võimalik.
Selles raamatus on kasutatud kaasaegseid voolimismaterjale, millega saab toimetada tavatingimustes. Nendeks on Cernit, Fimo (polümeersavid) ja Jovi (õhu käes kivistuv savi) ning materjalid, mida saab ise kokku segada.
Raamatu abiga saab valmistada ehteid, nukke, lihtsamaid tarbeesemeid ja väikesi toredaid lisandeid. Viimastega on võimalik kaunistada kas või oma armsaks saanud mütsi või anda veidi vallatust oma kulunud kotile.
Wilkes, Johannes VÄIKE LASTETERAAPIA RAAMAT
Mida öelda lapsele, kui ta leiab ühel hommikul oma hamstri puurist surnuna? Kuidas keelitada kolmeaastast lutist loobuma? Mida teha, kui teie poeg lööb oma väikest õde? Kuidas käituda, kui laps saab matemaatikas kahe või langeb kooliõuel väljapressimise ohvriks?
See raamat õpetab vanemaid oma hingehädas järeltulijatele – nii väikelastele kui ka teismelistele – esmaabi andma, et vältida hingelistest traumadest tingitud tõsisemaid kahjustusi. Raamatus kirjeldatavad juhtumid ja äraproovitud nõuanded aitavad lahendada kriisisituatsioone kiirelt ja tulemuslikult.
Thursday, September 4, 2008
Augustikuu uudiskirjandus
Augustikuu viimastel päevadel saime jälle uusi raamatuid.
Väike ülevaade neist:
AIMEKIRJANDUS
Paukson, E. ja E. Astroloogiline abimees 2009
No see raamat ilmselt tutvustamist ei vaja:)
Parbus, I. Eri Klas : kultuuri suursaadik
Intervjuuvormis raamat tuntud dirigendiga.
Palusalu, R. Kalmu kujundamine
Raamat käsitleb kalmukujunduse aluseid, üksikkalmu ja perekonna hauaplatsi rajamist, eri kasvutingimustesse ja eri aastaaegadel sobivaid taimi, samuti kalmu hooldamist, tänapäevaseid leinaseadeid ja prügimajandust kalmistul. Autor, Räpina aiandusõpetaja Reet Palusalu ütleb, et raamatut kirjutama ajendasid teda paljude riikide kalmistute külastustel saadud mõtted, isiklikud kogemused ning Eesti kalmistutel valitsev stiihiline õhkkond.
Knopp, G. Majesteet! : viimased suured monarhid
Saame teada kuningate ja kuningannade üksildusest, nende isiklikust õnnest ja nende tragöödiatest paleefassaadide taga. “Majesteet!” joonistab pildi monarhiatest nende aja peeglis – sõja ja rahu, traditsioonide ja kaasaja, diktatuuri ja demokraatia vahel.
Avik, V. Sokiraamat : Virve Aviku 60 sokimustrit
Souad Elusalt põletatud
Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviijaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema. Lähis-Idas töötav humanitaarabiorganisatsiooni esindaja Jacqueline päästab tulesurma määratud Souadi elule tagasi, viies neiu ravile. Souad elab praegu Euroopas. Ta on abielus ja
tal on kolm last.
Teejuht Eesti maakonnad
ILU- JA LASTEKIRJANDUS
Rendell, R. Ahvatlev vesi
Möödus nädalaid, kui Ismay sellest kordagi ei mõtelnud. Ent siis tõi miski kõik jälle meelde ja ta nägi unes, kuidas nad emaga trepist üles lähevad, järgnedes Heatherile läbi magamistoa vannituppa, mis unenäos polegi vannituba, vaid marmorpõrandaga ruum, mille keskel on klaasjas järv. Ning selles hõljub surnud mees, nägu vee all, Ismay võõrasisa Guy. Üheksa aastat on möödunud ning nad elavad ikka veel samas majas. Ent maja on jagatud kaheks eraldi korteriks. Nende vaimuhaige ema elab koos oma õe Pamelaga ülakorrusel ning Ismay koos õe Heatheriga alumisel korrusel. Nad ei aruta kunagi majas toimunud muutusi, veel vähem seda, mis juhtus tol augustipäeval. Ent nüüd hakkavad peidetud tõed valusa vältimatusega pinnale kerkima...
Sparks, N. Kaitseingel
Nicholas Sparks, New York Timesi menuraamatute autor, on kirjutanud meie ajastu kõige meeldejäävamad armastuslood. "Kaitseinglis" uurib kirjanik inimese südame tumedamat poolt plahvatuslikus ja emotsionaalses loos reetmisest ning kinnisideest.
Tremain, R. Muusika ja vaikus
Mõned arvustajad peavad seda parimaks Taani-aineliseks teoseks pärast "Hamletit". Romaani pealkiri märgib kahe peategelase, kuninga ja tema abielurikkujast abikaasa absoluutselt erinevat eluhoiakut. Tegevustik leiab aset peamiselt Kopenhaagenis aastatel 1629–1630, mil Taani kuningriik pärast Kolmekümneaastast sõda on suurtes majanduslikes ja poliitilistes raskustes.
Morger, S. Mäng armastusega
Connelly, M. Sünkjas park
Aastal 1993 kadus Los Angeleses neiu Marie Gesto, keda viimati nähti supermarketist väljumas. Juhtumit asub uurima detektiiv Harry Bosch, kuid ei suuda seda kolmteist aastat lahendada. Neiu laipki jääb leidmata.
Denton, J. Õigus vaikida
Gailit, A. Inimesest, elust, armastusest
Kaunis kinkeraamat, kuhu on kogutud ajatuid ütlemisi August Gailiti sulest. Gailit pole ainuüksi nipernaadilikult romantiline uitaja, tema elujõulisuse ja noorusliku uljuse tagant jälgib elu kogujaliku ellusuhtumisega kirjanik.
Tohvri, E. Kodutute küla
Tetraloogia ÜMBERASUJAD I raamat.
Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.
Kareva, D. Lõige
Puhas ja stiilne kuldlõige. Terav kui skalpell, habras kui aeg.
Ihata igavest õnne
olekski labane.
Mis mängib, on elutunne.
Sellest ei tagane.
Truija, U. Meresoolased huuled
Triloogia esimene raamat.
Murutar, K. Naisena sündinud : kakskümmend aastat hiljem
Ojala, I. Prügikastinaine
Kogenud sotsiaaltöötaja, pedagoog ja kirjanik Inge Ojala ütleb: "Abistamist on mitut liiki, kõige hullem on see, kui me oma abiga rikume ära inimese enda püüdlused eluga hakkama saada. Me peame abivajajat nii palju austama, et ta saaks ise otsustada, millist elu ta elada soovib."
Viiding, E. Püha Maama
Elo Viiding on eesti noorema põlvkonna üks säravamaid luuletajaid, kes sedapuhku astub lugejate ette lühijuttude koguga. Viidingu juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Raamatus sisalduvad lood on väikesed täiuslikud tervikud. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks.
Luhaäär, I. Shampanjat lilliaisse ehk elas meil selline ....
Vene poeetide kuninga Igor Severjanini elu Eestis. Biograafiline romaan
Pervik, A. Arabella, mereröövli tütar
Petrone, E. Kust tuli pilv?
Raamat lastele ja lapsemeelsetele: neile, kel meeldib istuda pärnapuu otsas ja vaadata, kuidas imed sünnivad.
Põldma, J. Lotte olümpiaraamat
Iga väikese ja suure spordisõbra unistus! Olümpiaraamat, mis on koostatud nagu aabits, annab ajaloolistest mängudest ülevaate läbi kogu tähestiku - antiikolümpiamängudest ja Leiutajateküla Albertist alustades ning Voldemar Väliga lõpetades, kes 1928. aasta mängudel kreeka-rooma maadluses kergkaalus kuldmedali võitis.
Soans, K. Tere, nööp!
Kerttu Soansi väikelasteraamatus "Tere, Nööp!" märkab elava fantaasiaga laps enda ja oma lähedaste juures asju, mis põnevaid kujutluspilte ja äratundmisrõõmu tekitavad. Nii peab tüdrukuke säravat nööpi ema pluusil oma heaks sõbrannaks proua Nööbiks, kellega päikesemängu mängib. Huvitav on ka näiteks lugu, kus laps oma varbaid kümneks õpetajaks nimetab, kuna ta on nende abil numbrid ühest kümneni selgeks saanud.
MÕNUSAID HETKI RAAMATUTE SELTSIS!
Väike ülevaade neist:
AIMEKIRJANDUS
Paukson, E. ja E. Astroloogiline abimees 2009
No see raamat ilmselt tutvustamist ei vaja:)
Parbus, I. Eri Klas : kultuuri suursaadik
Intervjuuvormis raamat tuntud dirigendiga.
Palusalu, R. Kalmu kujundamine
Raamat käsitleb kalmukujunduse aluseid, üksikkalmu ja perekonna hauaplatsi rajamist, eri kasvutingimustesse ja eri aastaaegadel sobivaid taimi, samuti kalmu hooldamist, tänapäevaseid leinaseadeid ja prügimajandust kalmistul. Autor, Räpina aiandusõpetaja Reet Palusalu ütleb, et raamatut kirjutama ajendasid teda paljude riikide kalmistute külastustel saadud mõtted, isiklikud kogemused ning Eesti kalmistutel valitsev stiihiline õhkkond.
Knopp, G. Majesteet! : viimased suured monarhid
Saame teada kuningate ja kuningannade üksildusest, nende isiklikust õnnest ja nende tragöödiatest paleefassaadide taga. “Majesteet!” joonistab pildi monarhiatest nende aja peeglis – sõja ja rahu, traditsioonide ja kaasaja, diktatuuri ja demokraatia vahel.
Avik, V. Sokiraamat : Virve Aviku 60 sokimustrit
Souad Elusalt põletatud
Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviijaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema. Lähis-Idas töötav humanitaarabiorganisatsiooni esindaja Jacqueline päästab tulesurma määratud Souadi elule tagasi, viies neiu ravile. Souad elab praegu Euroopas. Ta on abielus ja
tal on kolm last.
Teejuht Eesti maakonnad
ILU- JA LASTEKIRJANDUS
Rendell, R. Ahvatlev vesi
Möödus nädalaid, kui Ismay sellest kordagi ei mõtelnud. Ent siis tõi miski kõik jälle meelde ja ta nägi unes, kuidas nad emaga trepist üles lähevad, järgnedes Heatherile läbi magamistoa vannituppa, mis unenäos polegi vannituba, vaid marmorpõrandaga ruum, mille keskel on klaasjas järv. Ning selles hõljub surnud mees, nägu vee all, Ismay võõrasisa Guy. Üheksa aastat on möödunud ning nad elavad ikka veel samas majas. Ent maja on jagatud kaheks eraldi korteriks. Nende vaimuhaige ema elab koos oma õe Pamelaga ülakorrusel ning Ismay koos õe Heatheriga alumisel korrusel. Nad ei aruta kunagi majas toimunud muutusi, veel vähem seda, mis juhtus tol augustipäeval. Ent nüüd hakkavad peidetud tõed valusa vältimatusega pinnale kerkima...
Sparks, N. Kaitseingel
Nicholas Sparks, New York Timesi menuraamatute autor, on kirjutanud meie ajastu kõige meeldejäävamad armastuslood. "Kaitseinglis" uurib kirjanik inimese südame tumedamat poolt plahvatuslikus ja emotsionaalses loos reetmisest ning kinnisideest.
Tremain, R. Muusika ja vaikus
Mõned arvustajad peavad seda parimaks Taani-aineliseks teoseks pärast "Hamletit". Romaani pealkiri märgib kahe peategelase, kuninga ja tema abielurikkujast abikaasa absoluutselt erinevat eluhoiakut. Tegevustik leiab aset peamiselt Kopenhaagenis aastatel 1629–1630, mil Taani kuningriik pärast Kolmekümneaastast sõda on suurtes majanduslikes ja poliitilistes raskustes.
Morger, S. Mäng armastusega
Connelly, M. Sünkjas park
Aastal 1993 kadus Los Angeleses neiu Marie Gesto, keda viimati nähti supermarketist väljumas. Juhtumit asub uurima detektiiv Harry Bosch, kuid ei suuda seda kolmteist aastat lahendada. Neiu laipki jääb leidmata.
Denton, J. Õigus vaikida
Gailit, A. Inimesest, elust, armastusest
Kaunis kinkeraamat, kuhu on kogutud ajatuid ütlemisi August Gailiti sulest. Gailit pole ainuüksi nipernaadilikult romantiline uitaja, tema elujõulisuse ja noorusliku uljuse tagant jälgib elu kogujaliku ellusuhtumisega kirjanik.
Tohvri, E. Kodutute küla
Tetraloogia ÜMBERASUJAD I raamat.
Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.
Kareva, D. Lõige
Puhas ja stiilne kuldlõige. Terav kui skalpell, habras kui aeg.
Ihata igavest õnne
olekski labane.
Mis mängib, on elutunne.
Sellest ei tagane.
Truija, U. Meresoolased huuled
Triloogia esimene raamat.
Murutar, K. Naisena sündinud : kakskümmend aastat hiljem
Ojala, I. Prügikastinaine
Kogenud sotsiaaltöötaja, pedagoog ja kirjanik Inge Ojala ütleb: "Abistamist on mitut liiki, kõige hullem on see, kui me oma abiga rikume ära inimese enda püüdlused eluga hakkama saada. Me peame abivajajat nii palju austama, et ta saaks ise otsustada, millist elu ta elada soovib."
Viiding, E. Püha Maama
Elo Viiding on eesti noorema põlvkonna üks säravamaid luuletajaid, kes sedapuhku astub lugejate ette lühijuttude koguga. Viidingu juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Raamatus sisalduvad lood on väikesed täiuslikud tervikud. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks.
Luhaäär, I. Shampanjat lilliaisse ehk elas meil selline ....
Vene poeetide kuninga Igor Severjanini elu Eestis. Biograafiline romaan
Pervik, A. Arabella, mereröövli tütar
Petrone, E. Kust tuli pilv?
Raamat lastele ja lapsemeelsetele: neile, kel meeldib istuda pärnapuu otsas ja vaadata, kuidas imed sünnivad.
Põldma, J. Lotte olümpiaraamatIga väikese ja suure spordisõbra unistus! Olümpiaraamat, mis on koostatud nagu aabits, annab ajaloolistest mängudest ülevaate läbi kogu tähestiku - antiikolümpiamängudest ja Leiutajateküla Albertist alustades ning Voldemar Väliga lõpetades, kes 1928. aasta mängudel kreeka-rooma maadluses kergkaalus kuldmedali võitis.
Soans, K. Tere, nööp!
Kerttu Soansi väikelasteraamatus "Tere, Nööp!" märkab elava fantaasiaga laps enda ja oma lähedaste juures asju, mis põnevaid kujutluspilte ja äratundmisrõõmu tekitavad. Nii peab tüdrukuke säravat nööpi ema pluusil oma heaks sõbrannaks proua Nööbiks, kellega päikesemängu mängib. Huvitav on ka näiteks lugu, kus laps oma varbaid kümneks õpetajaks nimetab, kuna ta on nende abil numbrid ühest kümneni selgeks saanud.
MÕNUSAID HETKI RAAMATUTE SELTSIS!
Tuesday, August 26, 2008
Suvine uudiskirjandus
AIMEKIRJANDUS
Seeder, S. Eesti oma feng shui
Aunaste, E. Katrin Karisma: minu ilus elu
Alustasin selle raamatuga ajal, mil mu pool nägu naeris ja teine nuttis. Miski mu elus polnud järsku enam endine, ja ehkki ma tahtsin edasi liikuda, rippusin emotsionaalselt vanade mälestuste küljes nagu kirp. Ja siis ma muudkui meenutasin ja meenutasin, kuidas ma kõik need 60 aastat olen elanud. Mul on valus siit raamatust mõnda peatükki lugeda. Hinges kriibib. Aga ma ei kahetse midagi. Ju pidi mu elu nii minema. Igas halvas asjas on olnud ka vähemalt killuke head. Ja kui ma nüüd järele mõtlen, on mul olnud küll ääretult kirev, aga väga ilus elu. Seepärast on raamatul ka selline pealkiri.
Haan, V. Õpime pildistama
Selles raamatus õpetab lastele tuttav vahva tegelane Ripsik digikaameraga toredaid pilte tegema. Mis on fotoaparaadis? Mida ilusate piltide tegemiseks vaja läheb? Kuidas tehtud pildid arvutisse saada ja kuidas neid seal ilusamaks töödelda? Raamatus on 6 erineva pildistamise etapid on samm-sammu haaval detailselt lahti seletatud ja illustreeritud rohke pildimaterjali abil. Kuidas saada hästi ilusaid pilte koerast, perest, rulluisutajast, autost, õest või vennast, hobusest.
Alfven, M. Me saame lapselapse: häid nõuandeid vanavanematele
Kapstas, M. Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel.
Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert.
Kaldur, M. Reis ümber Eestimaa
Salapärane Eesti, ehk Moodsaid linnalegende
Õun, M. Vaivara vald - 900 aastane lahinguväli
TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 3.
LASTE- JA ILUKIRJANDUS
Soans, K. Kui ma armastasin tislerit
Ka kõige tavalisemad päevad, millest koosneb elu, on väärt seda, et neist joonistada ebatavaline pilt ja kirjutada kütkestav lugu. See Kerttu Soansi ja Kadi Kurema raamat on inimese igapäevast – rõõmust ja murest, kasvamisest ja vananemisest, armastusest ja üksindusest. Jutud ja pildid sünnist surmani.
Hinrikus, K. Miia ja Friida
See raamat sai alguse autorile ema, isa ja tädi poolt oma lapsepõlvest jutustatud lugudest. Kadri hakkas neid üles kirjutama ning suures kirjutamise õhinas lisas killukese fantaasiat ja mõne loo ka enda mälestustest. Nii saidki raamatus kokku kahe väikese tüdruku - Miia ja Friida - ilus, soe ja vahel ka murelik lapsepõlv. Miia aeg oli see, kus isasid sünnitusmajja ei lastud, neil oli Moskvitsh ja nad vaatasid telerist korvpallivõistlusi. Friida aeg oli see, kus saiategu oli pidu ja aastaajad olid sellised nagu nad peavad olema ning natuke tumedust oli selles ajas ka. Kaht erineval ajastul elavat tüdrukut ühendab vana talu metsa serval.
Smitt, K. Varesejalakiri
Vallikivi, A. Ehatähe valgus
Trull, I. Järvevaht ja joogivesi: luuletused
Juba kolmas raamat Ilmar Trulli luule- ja kunstiande austajaile (eelmised olid "Iseloomuga loom" ja "Musta kassi mumba").
Suvel täitsa tasuta
valgust saab ja sooja.
Ole hea ja kasuta,
ütleb lahkelt Looja.
Õhku hoopis tasuta
kasutada tohin.
Alatasa kasutan,
hingeldan ja ohin.
Hingan sisse, hingan välja.
Hingan välja, hingan sisse.
Vähem välja, rohkem sisse.
See tooks nagu rohkem sisse.
Antakse ju tasuta.
Patt on kui ei kasuta.
Gilts-Nittim, I. Liivahiirte suur seiklus
Saks, K. Maia lood
"Maia lood" on ehtne tüdrukuteraamat, mis peaks igale lasteaiaealisele plikale korda minema. Siin on juttu nii tüdrukutemaailma argisematest kui õnnelikematest hetkedest: haldjakleitidest ja printsessiuiskudest, ehtimisest ja eputamisest, lepatriinupesemisest ja kevadeotsimisest, aga ka emaigatsusest, haigeolekust ja isegi rumalasti rääkimisest. Lühikesi helgeid lugusid saadavad erksavärvilised illustratsioonid.
Saarna, M. Mattias ja mamma
Mattias ja mamma on suured sõbrad. Mõlemale meeldib juttu ajada ja maailma uurida, ning kummagi tegevuse juures on tore see, et ilma-asjad saavad tuttavamaks ja sõpru tuleb aina juurde: näiteks millimallikad ja triibuliste kõrvadega hiir. Rääkimata Pellast, kes oli mamma koer ja kellest sai Mattiase ratsu.
Vaiksoo, J. Onu Heino eksis ära
Pervik, A. Suleline, Puhuja ja must munk
Suleline, Puhuja ja must munk" jätkab nelja väikese tüübi seiklusi, keda lugeja tunneb raamatust "Maailm Sulelise ja Karvasega". Lugu hakkab peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi: Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna. Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus, paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED MUSTA AUKU!
Siis röövitakse ära väike Ernst.
Tomusk, I. Tere, Volli!
Samuel, E. Ükskord, kui sadas vihma
Vimkasid täis fantaasiajutt, kus lugeja kohtub tontide, taskumagajate ning paljude eriskummaliste tegelastega. Selgub, miks koer on kurb, mis saab ammustest mälestustest ja kuhu on peidetud maailma uhkeimad aarded. Pildid joonistanud kunstnik Ott Vallik.
Grytten, F. Mesilastaru laul
Murdoch, I. Punane ja roheline
Romaani "Punane ja roheline" taustaks on 1916. aasta lihavõttepühadeaegne ülestõus Dublinis, kus väga hästi on välja toodud ühe anglo-iiri perekonna sees olevad vastuolud. Pat Dumay on katoliiklane ja iiri patrioot, tema nõbu Andrew Chase White aga ohvitser inglise armees. Neil mõlemal tuleb aru saada oma vastuolulistest tunnetest ja otsustada, kas nad valivad iiri või briti poole.
Ehkki "Punane ja roheline" keskendub olulisele sündmusele Iirimaa ajaloos, pole Murdochi romaan ainuüksi ajalooline, pigem annab selline taust autorile hea võimaluse Euroopa eksistentsialismi oluliste teemade arendamiseks ning inimestevaheliste suhete lahkamiseks.
Delerm. P. Terve pühapäeva oli sadanud
Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas. Varrakus on varem ilmunud tema jutukogu "Väikesed naudingud".
Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.
Brand, F. Topeltpilt
Koomson, D. Vahukommid hommikusöögiks
Austraaliast Inglismaale naasnud, üürib Kendra korteri ja alustab tööd uues ametis. Ta ootab pikisilmi võimalust uuesti otsast alata ja lihtsat elu elada. Kendra korteriperemees Kyle on aga üksikisa ja tema kuueaastased kaksikud Summer ja Jaxon adopteerivad kibekähku Kendra endale uueks emaks, ehkki viimane peidab endas painavat saladust, mis sunnib teda igaüht – ja eriti veel lapsi – eemale tõrjuma...
Battaglia, R. Vaikus
Vaikuses võime astuda rahumeelsesse dialoogi iseenda ja teistega, leida võimaluse uueks alguseks. See raamat on pühendatud vaikusele, hädavajalikule olekule, et taasleida iseennast, et mitte ekselda lõpututel söötis põldudel, kus unistused kärbuvad ja hukkuvad nagu taimed. Meie elu kulgeb kära saatel, sageli tarbetute sõnavoogude saatel, mis aitavad vaid varjata meie kahtlusi, meie sisemist ebakindlust suhtlemises teiste inimestega. Olen katsetanud vaikuse mõju iseenda, oma tunnete, oma hingeseisundite peal pikkadel suveöödel, kui “Versiliana kohviku” pärastlõunastele kohtumistele kogunenud rahvahulk on juba lahkunud ning kui esinejate ja publiku enesereklaam on lahustunud rohelise metsakatedraali lävel, kui hääled, kõned, aplausid on vaikinud. Mina leidsin vaikuse öösel oma aias tähistaeva all, vaiguseemniku, rosmariini ning lõhnavate rooside keskel, paigas, kus minu meelest viibib jälle lapseks saada igatsev hing.
Rämmeld, E. Ühel olematul suvel
Uus, E. Kahe näoga jumal
Kedagi ei ole kunagi üks ja kõigil on mitu varju
Tänapäeva Eestis toimuva sündmustikuga romaani kesksed tegelased on kolm kirjanduse ja kunstiga tegelevat inimest – kaks naist ja üks mees, kelle elu ja tegemised on üksteisega tihedalt läbi põimunud, kuid samas üpriski erinevad. Neil kõigil on usk millessegi ebakindlasse, mis võib igal hetkel näidata oma teist palet. Tegelaste mõtete, läbielamiste ja loomingu kaudu käsitleb romaan reeturliku olemusega nähtusi, nagu aeg, usaldus, sõltuvus, saatus ja kunst.
"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.
Hainsalu, L. Kolmkõla, ehk Kolm kõla
Reimus, K. Kus tramm ei käi
Beekman, A. Proovielu
Aimee Beekmani uus romaan räägib tänapäeva Eesti tegelikkusest. Raamatu peategelane, pensionär Ervin seisab silmitsi mitmete küsimustega ja raskustega, millega tal tuleb toime tulla. Ta naine põeb Alzheimeri tõbe ning ta on sunnitud paluma naise eest hoolitsemisel naiseõe abi. Poeg Karl on lõpetanud oma elu enesetapuga ning Ervinit vaevab ka küsimus, miks poeg ikkagi oma eluga hakkama ei saanud. Lisaks hakkavad teda tülitama poja kahtlased tuttavad. Elu on järsult muutunud ja uutes oludes tuleb uutmoodi mõelda.
Picoult, J. Üheksateist minutit
Sterling on tavaline väikelinn New Hampshire´s, kus ei juhtu mitte midagi, kuni ühel päeval variseb idülliline elu šokeeriva vägivallahetke tagajärel kokku. Linna elanikud peavad haavade parandamiseks otsima õiglust ja tunnistama, millist rolli keegi selles tragöödias mängis. Nende jaoks jääb igaveseks segaseks piir tõe ja väljamõeldise, õige ja vale, grupi liikme ja väljaheidetu vahel. Kohtuniku teismeline tütar Josie Cormier oleks riigi prokurörile kõige kasulikum tunnistaja, aga too ei suuda meenutada, mis otse tema silme all juhtus. Protsessi edenedes hakkavad ilmsiks tulema keskkooli ja täiskasvanute kogukonna vahel valitsevad arusaamatused ja eksimused. Kohtuskäigud hävitavad lähimad sõprussidemed ja perekonnad...
Seeder, S. Eesti oma feng shui
Aunaste, E. Katrin Karisma: minu ilus elu
Alustasin selle raamatuga ajal, mil mu pool nägu naeris ja teine nuttis. Miski mu elus polnud järsku enam endine, ja ehkki ma tahtsin edasi liikuda, rippusin emotsionaalselt vanade mälestuste küljes nagu kirp. Ja siis ma muudkui meenutasin ja meenutasin, kuidas ma kõik need 60 aastat olen elanud. Mul on valus siit raamatust mõnda peatükki lugeda. Hinges kriibib. Aga ma ei kahetse midagi. Ju pidi mu elu nii minema. Igas halvas asjas on olnud ka vähemalt killuke head. Ja kui ma nüüd järele mõtlen, on mul olnud küll ääretult kirev, aga väga ilus elu. Seepärast on raamatul ka selline pealkiri.
Haan, V. Õpime pildistama
Selles raamatus õpetab lastele tuttav vahva tegelane Ripsik digikaameraga toredaid pilte tegema. Mis on fotoaparaadis? Mida ilusate piltide tegemiseks vaja läheb? Kuidas tehtud pildid arvutisse saada ja kuidas neid seal ilusamaks töödelda? Raamatus on 6 erineva pildistamise etapid on samm-sammu haaval detailselt lahti seletatud ja illustreeritud rohke pildimaterjali abil. Kuidas saada hästi ilusaid pilte koerast, perest, rulluisutajast, autost, õest või vennast, hobusest.
Alfven, M. Me saame lapselapse: häid nõuandeid vanavanematele
Kapstas, M. Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel.
Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert.
Kaldur, M. Reis ümber Eestimaa
Salapärane Eesti, ehk Moodsaid linnalegende
Õun, M. Vaivara vald - 900 aastane lahinguväli
TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 3.
LASTE- JA ILUKIRJANDUS
Soans, K. Kui ma armastasin tislerit
Ka kõige tavalisemad päevad, millest koosneb elu, on väärt seda, et neist joonistada ebatavaline pilt ja kirjutada kütkestav lugu. See Kerttu Soansi ja Kadi Kurema raamat on inimese igapäevast – rõõmust ja murest, kasvamisest ja vananemisest, armastusest ja üksindusest. Jutud ja pildid sünnist surmani.
Hinrikus, K. Miia ja Friida
See raamat sai alguse autorile ema, isa ja tädi poolt oma lapsepõlvest jutustatud lugudest. Kadri hakkas neid üles kirjutama ning suures kirjutamise õhinas lisas killukese fantaasiat ja mõne loo ka enda mälestustest. Nii saidki raamatus kokku kahe väikese tüdruku - Miia ja Friida - ilus, soe ja vahel ka murelik lapsepõlv. Miia aeg oli see, kus isasid sünnitusmajja ei lastud, neil oli Moskvitsh ja nad vaatasid telerist korvpallivõistlusi. Friida aeg oli see, kus saiategu oli pidu ja aastaajad olid sellised nagu nad peavad olema ning natuke tumedust oli selles ajas ka. Kaht erineval ajastul elavat tüdrukut ühendab vana talu metsa serval.
Smitt, K. Varesejalakiri
Vallikivi, A. Ehatähe valgus
Trull, I. Järvevaht ja joogivesi: luuletused
Juba kolmas raamat Ilmar Trulli luule- ja kunstiande austajaile (eelmised olid "Iseloomuga loom" ja "Musta kassi mumba").
Suvel täitsa tasuta
valgust saab ja sooja.
Ole hea ja kasuta,
ütleb lahkelt Looja.
Õhku hoopis tasuta
kasutada tohin.
Alatasa kasutan,
hingeldan ja ohin.
Hingan sisse, hingan välja.
Hingan välja, hingan sisse.
Vähem välja, rohkem sisse.
See tooks nagu rohkem sisse.
Antakse ju tasuta.
Patt on kui ei kasuta.
Gilts-Nittim, I. Liivahiirte suur seiklus
Saks, K. Maia lood
"Maia lood" on ehtne tüdrukuteraamat, mis peaks igale lasteaiaealisele plikale korda minema. Siin on juttu nii tüdrukutemaailma argisematest kui õnnelikematest hetkedest: haldjakleitidest ja printsessiuiskudest, ehtimisest ja eputamisest, lepatriinupesemisest ja kevadeotsimisest, aga ka emaigatsusest, haigeolekust ja isegi rumalasti rääkimisest. Lühikesi helgeid lugusid saadavad erksavärvilised illustratsioonid.
Saarna, M. Mattias ja mamma
Mattias ja mamma on suured sõbrad. Mõlemale meeldib juttu ajada ja maailma uurida, ning kummagi tegevuse juures on tore see, et ilma-asjad saavad tuttavamaks ja sõpru tuleb aina juurde: näiteks millimallikad ja triibuliste kõrvadega hiir. Rääkimata Pellast, kes oli mamma koer ja kellest sai Mattiase ratsu.
Vaiksoo, J. Onu Heino eksis ära
Pervik, A. Suleline, Puhuja ja must munk
Suleline, Puhuja ja must munk" jätkab nelja väikese tüübi seiklusi, keda lugeja tunneb raamatust "Maailm Sulelise ja Karvasega". Lugu hakkab peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi: Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna. Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus, paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED MUSTA AUKU!
Siis röövitakse ära väike Ernst.
Tomusk, I. Tere, Volli!
Samuel, E. Ükskord, kui sadas vihma
Vimkasid täis fantaasiajutt, kus lugeja kohtub tontide, taskumagajate ning paljude eriskummaliste tegelastega. Selgub, miks koer on kurb, mis saab ammustest mälestustest ja kuhu on peidetud maailma uhkeimad aarded. Pildid joonistanud kunstnik Ott Vallik.
Grytten, F. Mesilastaru laul
Murdoch, I. Punane ja roheline
Romaani "Punane ja roheline" taustaks on 1916. aasta lihavõttepühadeaegne ülestõus Dublinis, kus väga hästi on välja toodud ühe anglo-iiri perekonna sees olevad vastuolud. Pat Dumay on katoliiklane ja iiri patrioot, tema nõbu Andrew Chase White aga ohvitser inglise armees. Neil mõlemal tuleb aru saada oma vastuolulistest tunnetest ja otsustada, kas nad valivad iiri või briti poole.
Ehkki "Punane ja roheline" keskendub olulisele sündmusele Iirimaa ajaloos, pole Murdochi romaan ainuüksi ajalooline, pigem annab selline taust autorile hea võimaluse Euroopa eksistentsialismi oluliste teemade arendamiseks ning inimestevaheliste suhete lahkamiseks.
Delerm. P. Terve pühapäeva oli sadanud
Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas. Varrakus on varem ilmunud tema jutukogu "Väikesed naudingud".
Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.
Brand, F. Topeltpilt
Koomson, D. Vahukommid hommikusöögiks
Austraaliast Inglismaale naasnud, üürib Kendra korteri ja alustab tööd uues ametis. Ta ootab pikisilmi võimalust uuesti otsast alata ja lihtsat elu elada. Kendra korteriperemees Kyle on aga üksikisa ja tema kuueaastased kaksikud Summer ja Jaxon adopteerivad kibekähku Kendra endale uueks emaks, ehkki viimane peidab endas painavat saladust, mis sunnib teda igaüht – ja eriti veel lapsi – eemale tõrjuma...
Battaglia, R. Vaikus
Vaikuses võime astuda rahumeelsesse dialoogi iseenda ja teistega, leida võimaluse uueks alguseks. See raamat on pühendatud vaikusele, hädavajalikule olekule, et taasleida iseennast, et mitte ekselda lõpututel söötis põldudel, kus unistused kärbuvad ja hukkuvad nagu taimed. Meie elu kulgeb kära saatel, sageli tarbetute sõnavoogude saatel, mis aitavad vaid varjata meie kahtlusi, meie sisemist ebakindlust suhtlemises teiste inimestega. Olen katsetanud vaikuse mõju iseenda, oma tunnete, oma hingeseisundite peal pikkadel suveöödel, kui “Versiliana kohviku” pärastlõunastele kohtumistele kogunenud rahvahulk on juba lahkunud ning kui esinejate ja publiku enesereklaam on lahustunud rohelise metsakatedraali lävel, kui hääled, kõned, aplausid on vaikinud. Mina leidsin vaikuse öösel oma aias tähistaeva all, vaiguseemniku, rosmariini ning lõhnavate rooside keskel, paigas, kus minu meelest viibib jälle lapseks saada igatsev hing.
Rämmeld, E. Ühel olematul suvel
Uus, E. Kahe näoga jumal
Kedagi ei ole kunagi üks ja kõigil on mitu varju
Tänapäeva Eestis toimuva sündmustikuga romaani kesksed tegelased on kolm kirjanduse ja kunstiga tegelevat inimest – kaks naist ja üks mees, kelle elu ja tegemised on üksteisega tihedalt läbi põimunud, kuid samas üpriski erinevad. Neil kõigil on usk millessegi ebakindlasse, mis võib igal hetkel näidata oma teist palet. Tegelaste mõtete, läbielamiste ja loomingu kaudu käsitleb romaan reeturliku olemusega nähtusi, nagu aeg, usaldus, sõltuvus, saatus ja kunst.
"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.
Hainsalu, L. Kolmkõla, ehk Kolm kõla
Reimus, K. Kus tramm ei käi
Beekman, A. Proovielu
Aimee Beekmani uus romaan räägib tänapäeva Eesti tegelikkusest. Raamatu peategelane, pensionär Ervin seisab silmitsi mitmete küsimustega ja raskustega, millega tal tuleb toime tulla. Ta naine põeb Alzheimeri tõbe ning ta on sunnitud paluma naise eest hoolitsemisel naiseõe abi. Poeg Karl on lõpetanud oma elu enesetapuga ning Ervinit vaevab ka küsimus, miks poeg ikkagi oma eluga hakkama ei saanud. Lisaks hakkavad teda tülitama poja kahtlased tuttavad. Elu on järsult muutunud ja uutes oludes tuleb uutmoodi mõelda.
Picoult, J. Üheksateist minutit
Sterling on tavaline väikelinn New Hampshire´s, kus ei juhtu mitte midagi, kuni ühel päeval variseb idülliline elu šokeeriva vägivallahetke tagajärel kokku. Linna elanikud peavad haavade parandamiseks otsima õiglust ja tunnistama, millist rolli keegi selles tragöödias mängis. Nende jaoks jääb igaveseks segaseks piir tõe ja väljamõeldise, õige ja vale, grupi liikme ja väljaheidetu vahel. Kohtuniku teismeline tütar Josie Cormier oleks riigi prokurörile kõige kasulikum tunnistaja, aga too ei suuda meenutada, mis otse tema silme all juhtus. Protsessi edenedes hakkavad ilmsiks tulema keskkooli ja täiskasvanute kogukonna vahel valitsevad arusaamatused ja eksimused. Kohtuskäigud hävitavad lähimad sõprussidemed ja perekonnad...
Tuesday, May 27, 2008
Maikuu uudiskirjandus
LASTE- JA ILUKIRJANDUS
Saaber, Kalju MEISTER TEGI, HÄSTI TEGI
Jutukogu räägib meistritest, nende käteosavusest ning töörõõmust. Olgu inimene kas puusepp, kalur või korstnapühkija, tema eneseusku ja väärikust tõstab hästi tehtud töö.
Raamatusse on põnevalt põimitud ka lugusid tööriistadest ning muudest esemetest, elavalt on edasi antud nende suhteid inimesega.
Kass, Kristiina PETRA LOOD
Kas mäletad, kuidas Petra issiga kelgutamas ja mängukoer Pontuga järve ääres käis? Aga kuidas ta emme-issi voodi katki hüppas ja oma toa kunstipäraselt üle värvis? Tähekesest tuttav tüdrukutirts Petra tegutsebki nüüd selle raamatu kaante vahel, nii juba varem ilmunud kui ka täiesti uutes lugudes.
Kristiina Kassi muhedaid lapsesuu-lugusid täiendavad ka seekord autori enda illustratsioonid.
Sander, Kristjan 13 TALVIST HETKE
Beigbeder, Frederic ARMASTUS KESTAB KOLM AASTAT
Morrison, Toni DžÄSS
Alvtegen, Karin HÄBI (Mirabilia)
Cornwell, Patricia KISKJA
Vonnegut, Kurt KODUMAATA MEES
Need on vanameistri mõtisklused, mis ta kirjutas oma elu lõpusirgel ehk ajal, mil “gravitatsioon ei ole enam
nii sõbralik ja talutav kui vanasti”. Kohati on need memuaarid, näiteks Teise maailmasõja Dresdeni hävitamise
päevilt, kohati mõtisklused asjade ja nähtuste, näiteks huumori või jutustamiskunsti üle, kohati huvitavad faktid ajaloost,
kõik vonnegutlikus sarkastilises soustis... Eelkõige on see aga poliitiline sõnavõtt. “Ma astun ametlikult nende hulka, kes inimkonnas pettunud on,” kuulutab Vonnegut ja teatab, et jumalatel oli täielik õigus Prometheusi karmilt karistada – inimkond ei vääri tuld.
Unt, Lii PARIM NÄITLEJA LINNAS
Curiol, Celine SULETUD HÄÄL
Forster, E.M. TEEKOND INDIASSE
Trollope, Joanna TEISED MESINÄDALAD (VARRAKU ajaviiteromaan)
Näitleja Edie mõtleb, mida oma eluga peale hakata nüüd, kui ka pere viimane laps on pesast välja lennanud.
Pärast kolme aastakümmet perekonnale pühendumist loodab ta viimaks taas iseendale aega leida.
Edie otsustab jälle lavalaudadele astuda ning saab rolli Ibseni “Kummitustes”. Kuid peagi on kõik lapsed kodus tagasi:
hävitava armuromaani tagajärgedega võitlev Rosa on töö kaotanud, Matthew on oma tütarlapsest lahku minemas ja
noorim poeg Ben peab oma tüdrukule hingamisruumi andma. “Teistes mesinädalates” uurib tuntud inglise
ajaviiteraamatute autor Joanna Trollope dilemmat, millega seisavad silmitsi nii kõik vanemad kui ka nende lapsed – kuidas saada hakkama üksteisega ja kuidas üksteiseta.
Kaplinski, Jaan TEISELPOOL JÄRVE (luuletused)
Graff, Laurent ÕNNELIKUD PÄEVAD
Tungal. Leelo SELTSIMEES LAPS JA SUURED INIMESED
Mänd, Heljo ELU ROHELINE HÄÄL
Heljo Mänd jutustab pisut müstilisel moel enda, oma vanemate, vanavanemate ja oma suguvõsa lugu. Inimeste lood põimuvad, katkevad, rulluvad lahti, jooksevad paralleelselt ja ühinevad taas, moodustades jutukanga, mille lugemisest sa ei suuda loobuda. Loo kangas ulatub 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, tema heietes on nii tumedaid niite poliitilistel põhjustel tagakiusamisest ja sõjast kui ka helgeid niite suurest armastusest ja õnnest. Südant puudutava loo peaks leidma siit igaüks.
Smith, Ali JUHUSLIK (Sari Moodne aeg)
Smartide pere üsna tavapärane puhkus Norwichis muutub järsult, kui nende majja ilmub lummav võõras, Amber, kes toob endaga armastuse, rõõmu, valu ja ootamatud sündmused. Smardid, ema, isa, tütar ja poeg, püüavad jõuda selgusele oma tunnetes, sest Amber paneb nad oma käitumisega nende elust hoopis teistmoodi mõtlema. Miski ei näi enam päriselt see, mis enne ning tundub, nagu oleksid inimsuhetesse aja jooksul tekkinud nähtamatud praod järsku vägagi nähtavaks saanud.
Ali Smith sündis 1962. aastal Šotimaal Invernessis, koolis käis Aberdeenis ja ülikoolis Cambridge’is. Praegu elab Cambridge´is ja kirjutab lisaks raamatutele ka artikleid ning kirjanduskriitikat sellistele väljaannetele nagu The Guardian, The Scotsman ja Times Literary Supplement. "Juhuslik" võitis 2005. aastal Whitbreadi auhinna parima romaani eest.
Kivi, Aita LÄHEDAL
Töösõltlasest naine sõidab koondamisraha eest Kreetale, et lõpuks iseendas selgusele jõuda. Vahelduvad eneseiroonilised meenutuspildid eri aastatest: vanemate lahkuminek, valusad suhted poolõdedega, noorusarmastuse kaotus, viljatud armukese-aastad, haarav töö ajakirjanduses, mis asendas puuduvat perekonda... Ja muidugi muljed maaliliselt Kreetalt.
Kadare, Ismail MURTUD APRILL
Stuart, Anne MUST KUI JÄÄ
Saar, Anti NEMAD KAKS (Noorteromaan)
Michael, Ib SININE VEND
Ib Michael (s 1945) kuulub tänapäeva taani pärjatumate ja viljakamate kirjanike hulka. Arvukate romaanide kõrval on ta avaldanud luulet, reportaaže ja reisikirjeldusi. Kopenhaageni ülikoolis Kesk-Ameerika ja indiaani keeli ning kultuuri õppinud rännulembese kirjaniku looming väljendab kirge kõige muinasjutulise ja võõrapärase vastu. Kaasakiskuva jutustajana seob ta ulmade maailma igapäevase ja reaalsega, luues tõetruu ja lahutamatu terviku. Ib Michael esindab Skandinaavia maagilise realismi traditsioone.
Ib Michaeli "fiktiivne mälestusteraamat" viib lugeja 1960. aastate Kopenhaageni eeslinna Roskildesse. Peategelane on täiesti tavaline kodanlikust perekonnast pärit noorsand, kes tõstab mässu kõige keskpärase ja konformistliku vastu. Igatsusest erilise järele otsib ta ühiskonna madalamate kihtide seltsi, nõutades tsiklibande kurjamite heakskiitu, ning mekib kõrgklassi elu, sõbrustades homoseksuaalse diplomaadipojaga. Eneseotsingute käigus ammutab ta inspiratsiooni kunsti- ja muusikamaailmast, vaimustub filmikunstist ja poeesiast, piilub psühhiaatria telgitagustesse. Ja muidugi: kus on mängus noorus, seal on oma sõna armastusel. Ib Michaelile omaselt ei puudu romaanist muinasjutuelement, kus kangelane-kuningapoeg kihutab pöidlaküüdiga Taani kolkakülast Monte Carlosse ja ronib akna kaudu lossitorni, et päästa kaunitar koletise küüsist.
AIMEKIRJANDUS
1001 MAALI MIDA ELU JOOKSUL PEAB NÄGEMA
Iga kunstiarmastaja jaoks põhjapaneva tähtsusega ning haarav raamat heidab pilgu maailma parimatele maalidele. Siin on kajastatud kunsti alates Egiptuse seinamaalidest kuni tänapäeva Lääne lõuenditeni. Siin on esitatud 1001 kõige märkimisväärsemat ja põnevamat, maali, mis kunagi on loodud. Maalid on raamatusse valinud Londoni Kunstiülikooli professor Stephen Farthing. Peale maailma tuntumate kunstigaleriide meistriteoste leiate siit hiljuti taasavastud šedöövreid ning kaasaja kunstnike silmapaistvaid maale. Iga pildi juures on sisukas tekst, mis avab maali ennast ja tutvustab ka selle loojat.
Peterson, Helvi AHJUSOOJAD SAIAD-LEIVAD - SAMM-SAMMULT
Laherand, Meri-Liis KVALITATIIVNE UURIMISVIIS
Eestikeelse kvalitatiivseid meetodeid kajastava kirjanduse üleküllusest rääkida ei saa. Vastupidi - vastavat kirjavara on ilmunud äärmiselt napilt. Seda kogevad omal nahal eelkõige uurimistöid tegevad üliõpilased, aga ka teadurid, õppejõud ning teised, kelle töö on seotud kvalitatiivsete uuringute läbiviimisega või vajadusega mõista ja hinnata nende tulemusi. Käesolev käs
iraamat ongi katse neile vajadustele vastu tulla ning kvalitatiivseid uuringuid puudutava kirjanduse põuda leevendada.Relve, Hendrik PUUDE JUURDE
Garnegie, Dale EDUKAKS JUHIKS
Käesolev igakülgne samm-sammult edule teed juhatav raamat sisaldab arvamusavaldusi äri-, meelelahutus-, spordi-, haridus- ja poliitikavalla juhttegijatelt.
Üksvärav, Raoul ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Raoul Üksvärava esmakordselt 1992. a ilmunud teose kolmas, täiendatud trükk. Käesolevasse trükki on lisatud mitmeid olulisi üksikküsimusi, nagu organisatsiooni käekäik, inimvara rakendamine, mõjutusmall, ametiredel, tegutsemine välismaal, menetluskeskne käsitlusviis, vaimne kapital, teadusorganisatsioon jt.
Isohella, Anne-Riitta SOOMEPOISID: EESTI MEHED SOOME JÄTKUSÕJAS
Soome ajaloolase ja ajakirjaniku eesti keeles ilmuv raamat Soome Jätkusõjas osalenud noortest eesti meestest – soomepoistest. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui mehed sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale Soome läksid. Nad hakkasid Soome armee sõduriteks, milles nägid ainsat võimalust kaasa aidata Teise maailmasõja jalgu jäänud kahe väikerahva heitlustele. Nad läksid võitlema Soome vabaduse ja Eesti au eest. 200. jalaväerügemendi mehed, selle raamatu peategelased, võitlesid 1944. aasta suvel Karjala kannasel. Augustis 1944 mindi Hanko sadamas laevale ja sõideti n.-ö. viimsel hetkel tagasi Eestisse, kus Punaarmee liikus juba põhja suunas. Nüüd võitlesid soomepoisid juba Eesti eest.
Dokumentaaljutustus põhineb autori poolt Eestis ja Soomes kogutud unikaalsetel materjalidel ja intervjuudel. See suurteos on ühtlasi lugu nii Soomest kui Eestist, kahest rahvast Teises maailmasõjas.
Kogu uudiskirjanduse valikuga saate tutvuda elektronkataloogis URRAM
Subscribe to:
Posts (Atom)