Suvine uudiskirjandus

AIMEKIRJANDUS
Seeder, S. Eesti oma feng shui
Aunaste, E. Katrin Karisma: minu ilus elu
Alustasin selle raamatuga ajal, mil mu pool nägu naeris ja teine nuttis. Miski mu elus polnud järsku enam endine, ja ehkki ma tahtsin edasi liikuda, rippusin emotsionaalselt vanade mälestuste küljes nagu kirp. Ja siis ma muudkui meenutasin ja meenutasin, kuidas ma kõik need 60 aastat olen elanud. Mul on valus siit raamatust mõnda peatükki lugeda. Hinges kriibib. Aga ma ei kahetse midagi. Ju pidi mu elu nii minema. Igas halvas asjas on olnud ka vähemalt killuke head. Ja kui ma nüüd järele mõtlen, on mul olnud küll ääretult kirev, aga väga ilus elu. Seepärast on raamatul ka selline pealkiri.
Haan, V. Õpime pildistama
Selles raamatus õpetab lastele tuttav vahva tegelane Ripsik digikaameraga toredaid pilte tegema. Mis on fotoaparaadis? Mida ilusate piltide tegemiseks vaja läheb? Kuidas tehtud pildid arvutisse saada ja kuidas neid seal ilusamaks töödelda? Raamatus on 6 erineva pildistamise etapid on samm-sammu haaval detailselt lahti seletatud ja illustreeritud rohke pildimaterjali abil. Kuidas saada hästi ilusaid pilte koerast, perest, rulluisutajast, autost, õest või vennast, hobusest.
Alfven, M. Me saame lapselapse: häid nõuandeid vanavanematele
Kapstas, M. Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel.
Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert.
Kaldur, M. Reis ümber Eestimaa
Salapärane Eesti, ehk Moodsaid linnalegende
Õun, M. Vaivara vald - 900 aastane lahinguväli
TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 3.

LASTE- JA ILUKIRJANDUS
Soans, K. Kui ma armastasin tislerit
Ka kõige tavalisemad päevad, millest koosneb elu, on väärt seda, et neist joonistada ebatavaline pilt ja kirjutada kütkestav lugu. See Kerttu Soansi ja Kadi Kurema raamat on inimese igapäevast – rõõmust ja murest, kasvamisest ja vananemisest, armastusest ja üksindusest. Jutud ja pildid sünnist surmani.
Hinrikus, K. Miia ja Friida
See raamat sai alguse autorile ema, isa ja tädi poolt oma lapsepõlvest jutustatud lugudest. Kadri hakkas neid üles kirjutama ning suures kirjutamise õhinas lisas killukese fantaasiat ja mõne loo ka enda mälestustest. Nii saidki raamatus kokku kahe väikese tüdruku - Miia ja Friida - ilus, soe ja vahel ka murelik lapsepõlv. Miia aeg oli see, kus isasid sünnitusmajja ei lastud, neil oli Moskvitsh ja nad vaatasid telerist korvpallivõistlusi. Friida aeg oli see, kus saiategu oli pidu ja aastaajad olid sellised nagu nad peavad olema ning natuke tumedust oli selles ajas ka. Kaht erineval ajastul elavat tüdrukut ühendab vana talu metsa serval.
Smitt, K. Varesejalakiri
Vallikivi, A. Ehatähe valgus
Trull, I. Järvevaht ja joogivesi: luuletused
Juba kolmas raamat Ilmar Trulli luule- ja kunstiande austajaile (eelmised olid "Iseloomuga loom" ja "Musta kassi mumba").
Suvel täitsa tasuta
valgust saab ja sooja.
Ole hea ja kasuta,
ütleb lahkelt Looja.
Õhku hoopis tasuta
kasutada tohin.
Alatasa kasutan,
hingeldan ja ohin.
Hingan sisse, hingan välja.
Hingan välja, hingan sisse.
Vähem välja, rohkem sisse.
See tooks nagu rohkem sisse.
Antakse ju tasuta.
Patt on kui ei kasuta.
Gilts-Nittim, I. Liivahiirte suur seiklus
Saks, K. Maia lood
"Maia lood" on ehtne tüdrukuteraamat, mis peaks igale lasteaiaealisele plikale korda minema. Siin on juttu nii tüdrukutemaailma argisematest kui õnnelikematest hetkedest: haldjakleitidest ja printsessiuiskudest, ehtimisest ja eputamisest, lepatriinupesemisest ja kevadeotsimisest, aga ka emaigatsusest, haigeolekust ja isegi rumalasti rääkimisest. Lühikesi helgeid lugusid saadavad erksavärvilised illustratsioonid.
Saarna, M. Mattias ja mamma
Mattias ja mamma on suured sõbrad. Mõlemale meeldib juttu ajada ja maailma uurida, ning kummagi tegevuse juures on tore see, et ilma-asjad saavad tuttavamaks ja sõpru tuleb aina juurde: näiteks millimallikad ja triibuliste kõrvadega hiir. Rääkimata Pellast, kes oli mamma koer ja kellest sai Mattiase ratsu.
Vaiksoo, J. Onu Heino eksis ära
Pervik, A. Suleline, Puhuja ja must munk
Suleline, Puhuja ja must munk" jätkab nelja väikese tüübi seiklusi, keda lugeja tunneb raamatust "Maailm Sulelise ja Karvasega". Lugu hakkab peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi: Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna. Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus, paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED MUSTA AUKU!
Siis röövitakse ära väike Ernst.
Tomusk, I. Tere, Volli!
Samuel, E. Ükskord, kui sadas vihma
Vimkasid täis fantaasiajutt, kus lugeja kohtub tontide, taskumagajate ning paljude eriskummaliste tegelastega. Selgub, miks koer on kurb, mis saab ammustest mälestustest ja kuhu on peidetud maailma uhkeimad aarded. Pildid joonistanud kunstnik Ott Vallik.

Grytten, F. Mesilastaru laul
Murdoch, I. Punane ja roheline
Romaani "Punane ja roheline" taustaks on 1916. aasta lihavõttepühadeaegne ülestõus Dublinis, kus väga hästi on välja toodud ühe anglo-iiri perekonna sees olevad vastuolud. Pat Dumay on katoliiklane ja iiri patrioot, tema nõbu Andrew Chase White aga ohvitser inglise armees. Neil mõlemal tuleb aru saada oma vastuolulistest tunnetest ja otsustada, kas nad valivad iiri või briti poole.
Ehkki "Punane ja roheline" keskendub olulisele sündmusele Iirimaa ajaloos, pole Murdochi romaan ainuüksi ajalooline, pigem annab selline taust autorile hea võimaluse Euroopa eksistentsialismi oluliste teemade arendamiseks ning inimestevaheliste suhete lahkamiseks.
Delerm. P. Terve pühapäeva oli sadanud
Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas. Varrakus on varem ilmunud tema jutukogu "Väikesed naudingud".
Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.
Brand, F. Topeltpilt
Koomson, D. Vahukommid hommikusöögiks
Austraaliast Inglismaale naasnud, üürib Kendra korteri ja alustab tööd uues ametis. Ta ootab pikisilmi võimalust uuesti otsast alata ja lihtsat elu elada. Kendra korteriperemees Kyle on aga üksikisa ja tema kuueaastased kaksikud Summer ja Jaxon adopteerivad kibekähku Kendra endale uueks emaks, ehkki viimane peidab endas painavat saladust, mis sunnib teda igaüht – ja eriti veel lapsi – eemale tõrjuma...
Battaglia, R. Vaikus
Vaikuses võime astuda rahumeelsesse dialoogi iseenda ja teistega, leida võimaluse uueks alguseks. See raamat on pühendatud vaikusele, hädavajalikule olekule, et taasleida iseennast, et mitte ekselda lõpututel söötis põldudel, kus unistused kärbuvad ja hukkuvad nagu taimed. Meie elu kulgeb kära saatel, sageli tarbetute sõnavoogude saatel, mis aitavad vaid varjata meie kahtlusi, meie sisemist ebakindlust suhtlemises teiste inimestega. Olen katsetanud vaikuse mõju iseenda, oma tunnete, oma hingeseisundite peal pikkadel suveöödel, kui “Versiliana kohviku” pärastlõunastele kohtumistele kogunenud rahvahulk on juba lahkunud ning kui esinejate ja publiku enesereklaam on lahustunud rohelise metsakatedraali lävel, kui hääled, kõned, aplausid on vaikinud. Mina leidsin vaikuse öösel oma aias tähistaeva all, vaiguseemniku, rosmariini ning lõhnavate rooside keskel, paigas, kus minu meelest viibib jälle lapseks saada igatsev hing.
Rämmeld, E. Ühel olematul suvel
Uus, E. Kahe näoga jumal
Kedagi ei ole kunagi üks ja kõigil on mitu varju
Tänapäeva Eestis toimuva sündmustikuga romaani kesksed tegelased on kolm kirjanduse ja kunstiga tegelevat inimest – kaks naist ja üks mees, kelle elu ja tegemised on üksteisega tihedalt läbi põimunud, kuid samas üpriski erinevad. Neil kõigil on usk millessegi ebakindlasse, mis võib igal hetkel näidata oma teist palet. Tegelaste mõtete, läbielamiste ja loomingu kaudu käsitleb romaan reeturliku olemusega nähtusi, nagu aeg, usaldus, sõltuvus, saatus ja kunst.
"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.
Hainsalu, L. Kolmkõla, ehk Kolm kõla
Reimus, K. Kus tramm ei käi
Beekman, A. Proovielu
Aimee Beekmani uus romaan räägib tänapäeva Eesti tegelikkusest. Raamatu peategelane, pensionär Ervin seisab silmitsi mitmete küsimustega ja raskustega, millega tal tuleb toime tulla. Ta naine põeb Alzheimeri tõbe ning ta on sunnitud paluma naise eest hoolitsemisel naiseõe abi. Poeg Karl on lõpetanud oma elu enesetapuga ning Ervinit vaevab ka küsimus, miks poeg ikkagi oma eluga hakkama ei saanud. Lisaks hakkavad teda tülitama poja kahtlased tuttavad. Elu on järsult muutunud ja uutes oludes tuleb uutmoodi mõelda.
Picoult, J. Üheksateist minutit
Sterling on tavaline väikelinn New Hampshire´s, kus ei juhtu mitte midagi, kuni ühel päeval variseb idülliline elu šokeeriva vägivallahetke tagajärel kokku. Linna elanikud peavad haavade parandamiseks otsima õiglust ja tunnistama, millist rolli keegi selles tragöödias mängis. Nende jaoks jääb igaveseks segaseks piir tõe ja väljamõeldise, õige ja vale, grupi liikme ja väljaheidetu vahel. Kohtuniku teismeline tütar Josie Cormier oleks riigi prokurörile kõige kasulikum tunnistaja, aga too ei suuda meenutada, mis otse tema silme all juhtus. Protsessi edenedes hakkavad ilmsiks tulema keskkooli ja täiskasvanute kogukonna vahel valitsevad arusaamatused ja eksimused. Kohtuskäigud hävitavad lähimad sõprussidemed ja perekonnad...