Ilu- ja lastekirjandus:
Mati Unt, Kogutud teosed 2
Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse "Võlg" (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikast õhinat ja J. D. Salingeri romaanist "Kuristik rukkis" pärinevat romantilist ängi. Teose peategelane Lauri on Zbigniew Cybulski ja James Deani loodud ekraani-mässajate eesti suguvend. "Võlas" hakkas Unt väljuma realistlikust kirjandusest ja järgmises teoses "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) hakkas sisenema modernistlikku. Vaatepunkte vahetades, tegelastele ja autorile vaheldumisi sõna andes kujutab jutustus ratsionaalse ja intuitiivse eluhoiaku konflikti – ühiskondliku võitluse ideaalide asendumine isikliku õnne otsinguga sotsialismi inimnäolistumise ajal.
"Mõrv hotellis" (1969) on läbinisti modernistlik teos, "eesti eksistentsialismi" klassika. Siin saavad kokku Franz Kafka "Loss" ja Albert Camus "Võõras", eesti kirjandusele täitsa uus poeetika. Mõrv asetab tegelased eksistentsiaalsesse piirsituatsiooni, kujutatakse neid absurdses olukorras kesk üleüldist võõrandumist. Leidub meeleolusid nii prantsuse uue laine filmikunstist, "uuest (kriminaal)romaanist" kui Dashiell Hammeri kriminaalromaanidest. Miski moodne polnud Undile võõras.
Irja Kass, Kuidas ma lähen?
Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elusisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma „paradiisi“, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi ootamatult terve romaani, mis pakatab avameelsusest ja kohati lausa süsimustast huumorist.
Mart Kivastik, Kurb raamat
Selles raamatus on kümme kurba ja vähem kurba lugu, mis näitavad suurepäraselt, kui hästi või halvasti Kivastik kahekümne aasta jooksul kirjutama on õppinud. Raamat on meestest, naistest ja nendevahelistest asjadest. Lisaks paar ägedat lugu poistest, millest mõni lõpeb hästi ja mõni sandisti.
Nagu lood ikka.
Nagu elus ikka.
Doris Kareva Deka
Kümme erinevat Karevat sametkaante vahel, kokku pandud nii, nagu luuletaja ennast hetkel ise peegeldab. Esinduslik valikkogu koondab avaldatud ja ka seniavaldamata luulet alates 1975. aastast.
Imeilus raamat:)
Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul
Kersti Kreismann on näitleja. Aga et ta valdab meisterlikult ka kirjasõna, saab lugeja teada raamatust «Paljajalu kõrrepõllul».
Esmakordselt näeb trükivalgust näitlejanna ning kirjanik Mati Undi kirjavahetus. Samuti saab lugeja osa Kersti sõbra Juhan Viidingu spontaansest loomingust – luuleridadest, mida seni pole avaldatud.
Kersti avameelsed kõnelused ajakirjanik Margit Kilumetsaga, armastus- ja ahastuskirjad, mälestused sõpradest ning Kersti enda salapäevikud seovad raamatu omalaadseks kultuuripõnevikuks.
Undi-jutud
Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis «kunstiline loom» – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. Tema elu oli tema kunstile materjaliks ja raamiks ning kulus loomispinges kiiresti.
«Undi-juttudes» kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Lugejale avaneb pilt, kuidas noorest naiivsest Undist – «naiivse» romaani «Hüvasti, kollane kass» autorist – sai keskealine küüniline Unt. Pilt noormehest, kes loomuliku intuitsiooniga tajus parajasti õhus olevat ja oskas seda aistitavalt kirjeldada. Pilt ennast ja teisi klassikuid ümberloovast vanast kavalast eneseiroonilisest teatrihundist. Kirjanikust, kelle lavalauad neelasid, lavastajast, kes põles rambivalguses.
Jaan Tooming, Teekond mäe südamesse
Jaan Tooming on tuntud teatrilavastaja, aga ta on avaldanud ka luuletusi ja teinud filme.
Käesolevat teost iseloomustavad poeetilised mõtterännakud. Autori teekond viib eelkõige iseenda hinge sügavusse, püüdes samal ajal mõtestada ümbritsevat maailma ja inimsuhteid.
Erik Tohvri Sulasest sai peremees
«Igaüks on peremees ja teda
austud-hinnatud me kodumaal...»
Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.
Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.
Kodutute küla 2. osa
Maria Kupinskaja Minu Alaska
Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südamed, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni pidama, ning eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama.
Maria Kupinskaja, autor
Raamat sarjast New York Times'i bestseller.
Kuriteopaik. Ta sõitis parklasse. Kell oli napilt seitse läbi ja autosid üsna vähe. Suurem osa neist oli pargitud troppi poe uste lähedusse. Ainult üks auto seisis eemal parkla nurgas. Kaugelt oli näha, et masin oli valge nagu nendegi auto. Will sõitis lähemale. Volvo pikap, nagu nendegi oma. Veel lähemale. A 9VL. Nagu nendegi oma. Mees sõitis päris auto taha ning nägi New Yorgi märgistust ja nende numbrimärki.
Diana Appleyard, Liiga ilus, et tantsida
Raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan.
Sara ei kahtlustanud iialgi oma abikaasat, edukat ja nägusat Matti. Siis aga purskab mehe parim sõber mõtlematult välja tõe – et mehel on särava karjääriga igati sobiv noor ja kaunis armuke. Suutmata leppida valu ja alandusega, otsustab Sara lahkuda. Ja kaugele – Cornwalli, kus ta loodab räämas maamajas leida... unustust? Või uut elu?
Maeve Binchy, Tänavu läheb teisiti.
Kogumiku viisteist lugu, tulvil Binchyle omast tarkust, võluvust ning ehedat jutustamisannet, toovad meieni jõuluime ja jõulumeeleolu. Selle kogumiku lood jutustavad paljude inimeste elust – endised abikaasad vedamas vägikaigast, kauaaegsed abielupaarid vastamisi abikaasa sugulastega, abielurikkujast mees valimas oma ja «teise naise» vahel, laps täiskasvanute omavaheliste suhete keerises – ja seda pühade ajal, mil tundeid ei ole kerge peita. See aeg võib olla imeline, täis tähendusi. Ent olukorrad on universaalsed ning Maeve Binchy paneb meid neile kaasa elama.
Raamat sarjast Mitchelli ja Markby mõistatus.
Kaheteistkümneaastane Tammy Franklin on saanud liiga varakult teada, mis tähendab surm. Kahe aasta eest oli hääbunud tema ema pärast rasket haigust, ja nüüd leitakse raudteevallilt Franklinite talu lähedalt isa uue naise laip. Seekord on tegemist mõrvaga.
Politseiülem Markby teab väga hästi, et Tammy võib jääda ilma ka isast, sest inspektor, kelle ta määras juurdlust juhtima, kahtlustab Hugh Franklinit. Kuigi Markby otsustab mitte sekkuda, hakkab talle tunduma, et tõde on keerulisem kui see näib.
Stephenie Meyer, Noorkuu
Raamatus, mis on järg Videvikule, põimuvad romantika ja põnevus ja lugu võtab tõeliselt üleloomuliku pöörde.
Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe paneb kaalule kõik, mis on neile vähegi kallis, mõistavad nad, et mured pole kaugeltki lõppenud…
Seltskonnadaam Eden Carlbough ei arvanudki, et lastelaagri korraldamine on kerge, kuid ta ei osanud arvata, et need väikesed koletised sunnivad teda sõna otseses mõttes õunapuu otsa ronima. Samuti ei osanud ta arvata, et kukub sealt alla aiaomaniku Chase Ellioti osavate käte vahele. Kui Chase oma süles olevat naist vaatas, mõistis ta, et teda on tabanud ootamatult sülle sadanud õnn. Talle ei meeldinud sugugi mao rollis olla, kuid kuidas panna vastu, kui naine pakkus talle sellist keelatud vilja?
Tiina Toometi loomalood
Humoorikad lood Eesti tuntuima loomaarsti Tiina Toometi praktikast lehmalaudas, seasulus ja kliinikus vahelduvad südamlike kildudega lapsepõlvest, sest kirglike loomaarmastajate peres oli kahe puudli söötminegi omaette rituaal.
Ajast, mil Tiina omanimelise kliiniku avas, meenutab arst põnevamaid ja ohtlikumaid haigusjuhtumeid ning aitab igal loomaomanikul oma lemmikut paremini tundma õppida.
Fr. R. Kreutzwald, Lopi ja lapi
Oma lemmikmuinasjutud on loomulikult igaühel meist, raamatukujundajatel kohe eriti. Üheksa Eesti raamatukunstnikku on võtnud illustreerida oma lemmikuid F.R. Kreutzwaldi «Eesti rahva ennemuistsetest juttudest» ja tulemus, igaühe puhul väga isikupärane ja erinev, on nende kaante vahel näha ja lugeda.
Sisukord:
Kerttu Soans, Külaline vannis
Lõbus raamat igas vanuses lugejale, kuid maiuspalaks võiks see olla lastele 5 ja 12 eluaasta vahel. Jätkub nii põnevust kui elutarkust ja ka nalja saab kindlasti nabani! Saate tuttavaks vann Vambola, kraan Kalle, avariikork Selma ja jalatallariiv Riivoga. Siis veel hambapasta Neero, hambahari Veevo, silmatilgad Silmatilgad, ämblik Aadu ja hiir Hiina... Ning see pole veel kaugeltki kõik – tegelasi on palju ja kõigil neil on oma väikesed rõõmud ja mured, kuni vanni sulpsatab vannipall Bo-Di-Sat, kelle kummaline ellusuhtumine pöörab kogu vannirahva senise tõe pea peale.
Sven Nordqvist, Kuidas väike Findus kaotsi läks?
Ühel päeval tuleb Pettsoni-taadi juurde naabrimemm, kaasas salapärane pappkast. «Findus. Rohelised herned» seisab sellel suurte tähtedega.
Aga herned need pole, on hoopis tilluke kassipoeg. Siis saabki Findus sõbraks Pettsoni ja veel paljude teistega.
366 unejuttu väikesest punasest päkapikust
366 lühijuttu väikesest punasest päkapikupoisist, kes alles päevhaaval avastab maailma. Punane päkapikk teeb kõiki neid samu tegemisi, mida iga väike poisiklutt või tüdrukutirts, mistõttu on avastamisrõõm kindlasti ühine. Igapäene elu ema ja isaga, mänguasjad ning tädid ja onud – kõik see on tuttav ka väikesele päkapikule.
Raamatu illustratsioonid ei tohiks jätta ükskõikseteks ilmselt ka lapsevanemaid.
Aimekirjandus
Mihkel Truman, Aeg meid muutnud on? Rock Hotel 30
Rock Hotel tõusis 1980. aastate algul tippu rock’n’roll’i ülemaailmse taassünni lainel ning sellest ajast alates on nad näinud mitmesuguseid aegu. Nad on esinenud Nõukogude Liidu avarustes ja teinud vabaduse tuultel kontsertreise koguni rock’n’roll’i sünnimaale. Peale kõige selle on nad siiski mänginud ju ka kodumaistes kontserdisaalides kümnetele tuhandetele inimestele. Nii sellest kui ka paljust muust kõnelevad raamatu lehekülgedel Rock Hoteli peremehed ise
Dr. Viktor Vassiljev, Nõuandeid pealaest varbaotsani
Igaüks meist on vahetevahel mures oma tervise pärast. Kui arsti juures käidud, sõprade-sugulaste käest nõu küsitud ja võib-olla ka targast raamatust järele vaadatud, kuid asi ikka segane, kirjutab küsija dr Vassiljevile. Temalt loodab kirjutaja oma keerulisele küsimusele saada lihtsa ja arusaadava vastuse.
Raamat ongi kogumik lugejate küsimustest ning doktor Vassiljevi lihtsatest ja arusaadavatest vastustest.
Raamat lugejale 40+
Tiiu Saimre, Mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud
Sari Õpetajalt õpetajale
Kodu läbi nelja aastaaja
Selle fotodega illustreeritud raamatu eesmärgiks on anda ideid ja vihjeid oma kodu sisustamiseks erinevatel aastaaegadel. Raamat keskendub eelkõige detailidele – pisasjadele, mis tekitavad meeleolu. Selles raamatus on tähtis koht ka heal toidul. Vahelduvad aastaajad toovad oma lõhnad, värvid ja rütmid ka kööki ning innustavad toitu valmistama just selle aastaaja toorainetest. Ideid leidub siin väikestest suupistetest uhkete pidusöökide, talguroogade ja matkatoitudeni.
Pilguheit huvitavatele põhjamaistele kodudele annab uusi mõtteid kodu sisustamiseks ja toiduvalmistamiseks, ahvatleb korraldama toredaid, aastaajale vastavaid pidusid ning katma lauda kaunilt ja isikupäraselt.
Raamat, millest on loodetavasti ka praktilist kasu.
No comments:
Post a Comment