Viiding, E. Meie paremas maailmas
Oma kaheksandas eestikeelses luulekogus vaatleb autor meie ühiselt asustatud maailma.
Kõlavad hääled nii ühiskonnast väljaspool kui selle sees, nii silmale nähtamatutest kui nähtavatest maailmadest. Olevikulised ja päevakajalised teemad on luulekogus põimunud mälu ja minevikuga, aja ning selle koormaga.
Erinevates registrites luulekogu koosneb neljast tsüklist: "Üksteist üksindust", kus kõlavad noorte inimeste hääled, "Varjud", kus on kuulda teispoolsust, "Teine", kus räägib teine inimene, ning "Meie paremas maailmas" - hääled meie ümbert.
Raamatu esimeses tsüklis pildistab autor üheteistkümne erineva üksildase naise siseilma.
Teistes puudutab ta tänapäeva maailma valupunkte – isamaa, raha, poliitika, armastus.
Elo Viidingu luule on nauditav ja rahulolu-kriipiv, kompromissitu tõeotsijana esitab ta küsimusi, millele vastuse otsimine on ebamugav ja seetõttu vaimuvirgutav.
Nõmm, T. Minu Island: tule ja jää sümfoonia
Muusik ja muusikaõpetaja Tarvo Nõmm on kirjutanud ausa raamatu üheksast Islandil veedetud aastast. Lugeja saab tundma õppida nii islandlaste jubedaid (enamasti mädandamise ja hapendamise teel valmistatud) rahvustoite kui ka uhket ja siirast rahvast ennast, kes ei vaevu tänase päevani koduuksi lukustama.
Jüssi, F. Mister Fred: Urmas Ott & Fred Jüssi intervjuu
Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamat avaldab ka valiku Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest.
„Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad?
Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?”
Ilves, A. Tulen öösel sulle koju
Luulekogu "Tulen öösel sulle koju" puhul saab rääkida vahedast absurdi- ja keeletajust, sotsiaalsest närvist, tekstide lauldavusest, spontaansest kunstist, filigraansest käsitööst ja ilmselt veel paljustki.
Kasak, E. Vaba pattulangemise seadus
Ehkki lugu algab peale ning jätkub kohati külajutu stiilis, tuleb seda lugedes olla valvas, sest miski pole tekstis selline, nagu esialgu paistab. Võib-olla on ainsaks pidepunktiks heatahtlik huumor. Enn Kasaku raamat sobib mõnusaks lugemiseks ka väsinud vaimule, kuid teksti aluskihtide tabamiseks võiks lugeja kõrvade vahelt üles leida midagi, mis on nullist tugevasti erinev. Kasuks tuleb talle hariduski, abi on nii füüsikast, filosoofiast kui ka igivanadest keeltest.
Filosoofilise allkoega ulmeromaan müstilise realismi vaimus.
Õnne hääl
"Õnne hääl" on ühise töö vili. Mõte jagada õnnehetki tekkis 2008.aasta sügisel. Üleilmne majandussurutis sundis mõtestama meie olemist, siin ja praegu.
Kummalisel kombel sattus just siis mulle pihku Lydia Koidula peaaegu 150 aasta eest kirjutatud luuletus "Õnne hääl". Miks mitte jagada üksteisega hetki, mil me oleme olnud või oleme õnnelikud.
Palju selles raamatus kirjutavatest inimestest on mulle isiklikult väga kallid. Kiirel ajal on keeruline omavahel kokku saada, nendel lehekülgedel on meil ometi võimalus kohtuda. Ja kohtuda lugejaga. Kõige tähtsam on see et raskel ajal anname kerge südamega tükikese iseendast. Meeldivat kaasaelamist!
Ehin, K. Emapuhkus
Kristiina Ehini viies luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaksolemise erinevaid tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori perepärimusest, mis loovad sideme esiemadega.
Õnnepalu, T. Kevad ja suvi ja ...
Tõnu Õnnepalu luulevormis päevik on kirjutatud 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas. „Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“
Kaplinski J. Lahkujad
“Lahkujad” koondab intelligentse inimkoera Hektori, filosoofikalduvustega inimronga Nestori, kunstnikust inimgiboni Achillese ja nende salapärase looja pihtimusi. Mutantolevuste pilgu kaudu avaneb lugejale alternatiivne, inimesekeskset maailmavaadet kritiseeriv arusaam keskkonnast, mida inimkond püüab vormida oma näo järgi, seda samal ajal rumalalt hävitades.
Mänd, H. Pilgu puudutus
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine…meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelase.
Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega…pilgu puudutusi.
Tungal, L. Samet ja saepuru, ehk Seltsimees laps ja....
Järg menukale raamatule „Seltsimees laps“, mis jätkab lugu elust 1950ndate Nõukogude Eestis. Raadios laulab kuulsaim neeger Nõukogude Liidus ehk Paul Robeson, linnas on suured punased loosungid, tsirkus, hulk veidraid inimesi ning palju lõhnu ja värve. Väike Leelo aga ootab ema saabumist.
Valivad naised: ajakirjandusest kirjandusse
Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud.
Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu.
Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust.
Soomets, T. Varjatud ained
Triin Soometsa üheksas luulekogu „Varjatud ained” on autorile omaselt kirglik, kehaline, jõuline ja teadvuse hämaraid soppe puudutav, luulekeel isikupärane, intensiivne ja veidi ohtliku hõnguga.
lihtsaks on vaja saada
ükskõik kui keerulist kaudu
kummel koduõuel
ja kruusatee
välja mõelda
unustada intelligentidest vanemad
kes oskasid kõike keeruliseks teha
keskenduda näiteks kahtlemisele
milles on küsimus
selles on ka vastus
kõik
(lk 72)
Katrin Reimusel on terav pilk ja otsene ütlemine. Raamatus on lihtsad ja elulised, ent samas väga inimlikud ja puändikad jutud. Suur elukogemus ja eluterve naer on need, mis autori lugudest vastu vaatavad. Tema juttude taga on suur mõistmine ja suur süda – tema lugude hoopis sügavam tasand.
Väliskirjandus
Gier, K. Igale lahendusele on probleem
Mis juhtuks, kui teie perekond, sõbrad ja tuttavad teaksid, mida te nendest tegelikult mõtlete…
Gerri otsustab eluga lõpparve teha ja kirjutab avameelsed hüvastijätukirjad kõigile, keda ta tunneb, kus ta ütleb südamelt ära kõik, mis silmast-silma suhtlemisel on enda teada jäänud. Tobeda juhuse tõttu läheb aga viina ja unetablettidega kavatsetud enesetapp untsu ning Gerri elu muutub üleöö tõeliselt põnevaks. Inimestega pole lihtne läbi käia, kui nad teavad, mida neist tegelikult arvatakse.
Phillips, C. Käsi südamel
RIKKUSEST PURUVAESUSESSE JA TAGASI! Kümme aastat tagasi oli Lilly Dumont vaene väike rikas tüdruk, kes pidi saama kopsaka päranduse, kuid onu pidas plaani talt see üle lüüa. Esimese armastuse abiga lavastas neiu oma surma ja põgenes New Yorki, jättes maha kõik, kaasa arvatud oma pärisnime. Lilly Dumont on läinud, kuid Lacey Kinkaid suudab ennast kehtestada. Paraku ei suuda kumbki osa temast Ty Bensonit unustada. Nüüd on Lacey tagasi, et pärandust endale nõuda. Särisev taaskohtumine Tyga muudab kojunaasmise eriti meeldejäävaks! Siiski pole kõigil hea meel Laceyt elusa ja tervena näha... Ty peab hoolitsema selle eest, et lapsepõlvekallim uuesti ei kaoks – ja seekord igaveseks!
Hosseini, K. Lohejooksja
Khaled Hosseini "Lohejooksja" on viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. “Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.
Murdoch, I. Maharaiutud pea
Iris Murdochi satiirilises, puhuti jantlikus romaanis „Maharaiutud pea“ (1961) on kesksel kohal abielu, truudusemurdmise ja verepilastuse, aga samuti inimestevahelise võimuvõitluse teema. Sündmused hakkavad arenema hetkest, mil peategelase Martini naine teatab, et jätab ta maha. Romaani edenedes vahetavad tegelased partnereid ja mässivad end üha keerukamasse suhetepuntrasse. Läbivaks sümboliks on maharaiutud pea kui saladuste teadja ning sündmuste ettekuulutaja, kuid ka hirmu allikas.
Nesbo, J. Punarind
Bill Clintoni visiidil Oslosse näeb turvameeskonda kuuluv politseiuurija Harry Hole keelatud kohas relvaga meest ja teeb mida vaja. Juhtumi tõttu tuleb tal jätta vana kabinet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uues töökohas näeb Harry aga paberit, mis puudutab palgamõrvarite seas hinnatud vintpüssi salakaubavedu. Kui mõne aja pärast selgub, et kangialuses mõrvatud mehe ja smugeldatud relva vaheline seos ulatub II ilmasõja aega ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
2004. aastal hääletati Norra raamatukaupmeeste ja Norra raamatuklubide liikmete poolt romaan „Punarind“ Norra läbi aegade parimaks kriminaalromaaniks.
Le Clezio, J. See, kes pole kunagi näinud merd
2008. aastal sai Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatuks prantsuse kirjanik Jean-Marie Gustave Le Clezio, kes on prantsusekeelses maailmas üks loetumaid, mitmepalgelisemaid, koolilugemisessegi jõudnud autor.
Kolm jutustust käesolevas raamatus sobivad üldmääratluse alla nooruk ja loodus.
"Lullaby" rääägib tüdrukust, kes ei suuda taluda koolis valitsevat rangust ja eemale tõukavat õhkkonda ning läheb mägedesse.
"See, kes kunagi pole näinud merd" on lugu Danielist, poisist, kes unistab merest ja meresõitudest ning pageb merd otsima.
"Elusa jumala mägi" viib Joni koduküla juures kõrguva mäe tippu, kus ta kohtab müstilist poissi.
Benioff, D. Varaste linn
Käib Teine maailmasõda ning Leningradi blokaad on kestnud juba mitu kuud. Krestõ vangla külmas kongis kohtuvad kaks hukkamist ootavat noort meest – Lev ja Kolja. Kuid NKVD polkovniku kummaline käsk päästab nad surmast ning viib pöörasele teekonnale läbi sõjast laastatud Leningradi, otse Saksa tagalasse, kus ebakindel ja häbelik teismeline ning uljas südametemurdja peavad silmitsi seisma nii kalkide partisanide kui ka jõhkrate Saksa eriväelastega. „Varaste linn“ on lugu sõjast ja kahe noore mehe sõprusest. David Benioff on ameerika kirjanik ja stsenarist, kes on kuulsust kogunud selliste Hollywoodi filmidega nagu “Trooja”, “Lohelennutaja” ja mitmed teised. Käesolev raamat on Benioffi teine romaan ning põhineb tema vanaisa meenutustel
Nothomb, A. Armastuse sõda
Amélie Nothomb (s 1967) on üks tänapäeva loetumaid Belgia kirjanikke. Ta on pärit diplomaatide perest ja seetõttu juba varasest noorusest peale elanud väga erinevais maailma paigus: Jaapanis, Hiinas, Laoses, Bangladešis, Birmas ja Ameerika Ühendriikides. “Armastuse sõda”, mis ilmus 1993. aastal, jätkab tema autobiograafiliste romaanide sarja. Teose tegevus toimub Hiinas, diplomaatide geto müüride vahel. Seal peavad kõikvõimalike riikide diplomaatide lapsed omavahel halastamatut sõda, samal ajal kui nende vanemad saatkondades rahu nimel kurja vaeva näevad. Varem on Nothombilt eesti keeles ilmunud "Jumala lapsepõlv" (2004) ning "Jahmatus ja värinad" (2006).
Fowler, K. J. Jane Austeni raamatuklubi
Californias Central Valleys saavad kokku viis naist ja üks mees, et arutleda Jane Austeni romaanide üle. Selle kuue kuu jooksul, mil nad kohtuvad, pannakse proovile abielud, algavad armulood, ebasobivad olukorrad muutuvad sobivaiks ja sünnib armastus. Pühendunud Austeni lugejatele valmistavad rõõmu romaani põimitud Austeni-kajastused, aga paljud lugejad võivad nautida lihtsalt kujutlust ja häält, mis hoolimata kahe sajandi pikkusest distantsist ühendavad kahte suurt ebamaise olustikukomöödia kirjanikku. See on romaan, mille Jane Austen oleks kindlasti kirjutanud, kui ta elanuks kahekümne esimese sajandi Californias.
Strauss, J. Mäng
Tegemist on tõestisündinud looga.
Kõik juhtus päriselt.
„Mäng” võtab kokku ujeda, tavalise mehe ümbersünni teravmeelseks, sõnaosavaks, naistele vastupandamatuks tüübiks koodnimega Style ning tema uskumatud seiklused.
Ent just siis, mil elu tundub parem, kui ta eales ette kujutada suudab (Style kasutab oma tehnikaid Britney Spearsi peal, saab elukoolitust Tom Cruise’ilt, kolib kokku Courtney Love’iga ning nimetatakse ametlikult maailma osavaimaks lantijaks), armub ta kõrvuni naisesse, kes teda tema enda mängus alistada suudab.
Jahmatav ja meeletult naljakas „Mäng” kisub päevavalgele alasti tõe seksi, armastuse, suhete ja oma eesmärkideni jõudmise kohta.
Autor Neil Strauss on töötanud ajalehe New York Times ja ajakirja Rolling Stone juures ning on mitme menuki kaasautor.
Pulkkinen, R. Piir
Riikka Pulkkineni esikteos „Piir” ilmus augustis 2006. Riikka oli teose ilmumise ajal 26-aastane, oli õppinud aasta filosoofiat Oulu ülikoolis ning liikunud sealt edasi Helsingi ülikooli filosoofiat ja kirjandust õppima. Enne seda oli Riikka Pulkkinen tunnustatud sportlane – jooksja –, kes unistas osalemisest Ateena olümpiamängudel. “Piiri” puhul on kirjanik hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe. Noore kirjaniku kohta on teos uskumatult elutark, kirjeldused on napid, aga tabavad, ning karakterite avamine hämmastavalt täpne. Teose ilmumise järel on üha uuesti küsitud, kuidas üks noor naine on osanud mõelda ennast nii erinevate inimeste kehasse, kust võtab ta kogemuse, et neid mõista?
Oksanen, S. Puhastus
“Puhastus” on Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Maineka Finlandia kirjanduspreemia pälvinud raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.
De Blasi, M. Sel suvel Sitsiilias
"Sel suvel Sitsiilias" on Marlena de Blasi neljas Itaalia-raamat, kus on kõike: Sitsiilia karmi veetlust, selle elanike reserveeritust ja ilu, lõhnu ja maitseid, vendettat ja sajanditega kujunenud eluhoiakuid. Ennekõike on see lugu armastusest, mille peale de Blasil on eriline vaist, nii et taaskord jätab raamat maha võlutud ja kadeda lugeja. Raamat tekitab vastupandamatu tungi seda kurikuulsat saart ise avastama sõita, paraku ei pääse mitte igaüks kohalikele nii lähedale kui selle raamatu autor.
Aimekirjandus
Vähi, P. Siiditeel: 3 kuuga 25 000 kilomeetrit
Peeter Vähi kirjutatud ja raamatu autori poolt rohkete fotodega illustreeritud rännuraamat „SIIDITEEL”. Teekond, mille käigus läbiti 3 kuuga 25 000 km, on laotunud põnevaks lugemiseks ja pildigaleriiks. „"Siiditee Tuur 2007" raames oleme olnud teel 86 päeva. Reisil tehtud ülestähenduste ja märkmete hulk on raskesti väljendatav lehekülgede või tähemärkide arvuna. Kolme kuu jooksul kujunes sedavõrd palju muljeid ja mõtteid, et need vajavad veel praegugi settimist.
Barton, R. 101 nädalavahetust Euroopas
Euroopas reisimine on lihtsam ja odavam kui kunagi varem. Kuid isegi üsna lähestikku paiknevates linnades tuleb ilmsiks tugevaid kontraste kultuuri, ööelu ja toidu vahel, mis kõik kuuluvad unustamatu nädalavahetuse juurde. Võimalikke sihtkohti on lõputult. 101 nädalavahetust Euroopas tutvustab 101 parimat võimalust nädalavahetuse veetmiseks Euroopas. Pariis, Venezia, London, Barcelona, Praha – Euroopa klassikaliste linnade veetlus on ajatu, olgu teie huviks kultuur, šoppamine, kohalik ööelu ja toit, seiklussport või lihtsalt päikese käes lõõgastumine. Kuna nüüd on ka mandri vähem tuntud paiku lihtsam külastada, esitleb raamat ka neid. Raamat tutvustab puhkamisvõimalusi 31 riigis, nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas, nii Baltikumis kui Venemaal. Lisatud on rohkesti fotosid ja vajalikku infot iga riigi kohta, sealhulgas soovitusi parimaks külastusajaks. 101 nädalavahetust Euroopas on vajalik kaaslane kõigile, kes tahavad nädalavahetusel pisut puhata, otsivad uut ja põnevat reisisihti või soovivad mõne vana lemmikuga uuesti tutvust teha.
Bennett, S. 365 telerivaba tegevust kogu perele
Võta lapsega veedetud ajast viimast ─ olgu see viis minutit või kogu pärastlõuna ─ lihtsate lõbusate tegevustega, mis pakuvad pinget kogu perele. Kunstist ja käsitööst mänguasja meisterdamiseni, sealt matemaatika ja numbrimängudeni, aitab „365 telerivaba tegevust“ viia lapsed televiisorist eemale ja stimuleerida nende mõttetööd. Sa soodustad paremat tervist, suurenenud vaimseid võimeid, paremat vanema-lapse suhet... ja parim on see, et sa ei kuule enam kunagi öeldavat: „Mul on igav!“ Sobib kaheaastaste ja vanemate laste päeva sisukamaks muutmiseks.
Lennart Meri : rajaleidja
Ligi kolmkümmend president Lennart Meri sõpra ja kolleegi meenutavad käesolevas raamatus Merit kui kirjanikku, filmitegijat, välisministrit ja Eesti presidenti. Teiste seas jagavad oma mälestusi lugejatega Lennart Meri poeg Mart Meri, vend Hindrek-Peeter Meri, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, endine peaminister Mart Laar, suursaadikud (ja endised ministrid) Jüri Luik, Jaak Jõerüüt, Riivo Sinijärv, parlamendiliikmed Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Paul-Eerik Rummo, mitmed kirjanikud, Välisministeeriumi ametnikud, ajakirjanikud ja poliitikud. Raamat on rikkalikult illustreeritud põnevate fotodega Lennart Meri reisidest, ametlikest visiitidest ja kohtumistest tuntud poliitikutega kogu maailmas. Eesti ja inglise keeles.
Vseviov, D. Aja vaimud
DAVID VSEVIOV, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa“ ning raamatute „Bütsantsi keisrid“ (2004), „Venemaa – lähedane ja kauge“ I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga. Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud. Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmub lugupeetava ajaloolase juubeliks.
Pärn, M. Esmaabi käsiraamat lastele
Esmaabi käsiraamat lastele aitab õpetada juba õige varses eas teadmisi, mida edaspidi on võimalik kasutada, kui mõnel sõbral juhtub õnnetus ja täiskasvanuid ei ole läheduses.
Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed
Kas poleks vahva käia oma ilupeenra juures nagu Kunksmoor – täna nopid õiekese külmetuse raviks, homme lehekese salatiks ja ülehomme kimbukese kanga värvimiseks? Selle raamatu abiga saate koostada sellise ilupeenra, kus kõigil taimedel on ka praktiline väärtus. Kindlasti on nii mõnigi kasulik taim teie aias juba ammu olemas, siis saate raamatust uusi ideid tema kasutamiseks. Nii mõnigi aiailu sünnib ka patta panna!
Virkus, L. Nutika perenaise kokaraamat
Mahukast kogumikust leiad üle 200 inspireeriva fotoga retsepti, mille valmistamisel saab hakkama 30–70 krooniga. Valikus on nii kergemaid kui toekamaid roogi, samuti magustoite, kooke ja torte. Lisaks leiva-saia küpsetamise ja hoidiste tegemise õpetused.
Raamatust leiad nippe ja soovitusi, kuidas pere toitmist säästlikult planeerida ning missuguseid toiduaineid koju varuda.
Tomingas, K. Sinisilmselt : lood ja laulud + CD
Näitleja ja laulja Kärt Tomingas mõjub natuke ebamaiselt ja müstiliselt, nagu tema lauludki. Nüüd astub ta üles ka raamatu autorina, kuigi kirjutanud on ta lapsepõlvest peale.
Raamatus jõuavad lugejani Kärt Tominga lood tema elust, tunnetest, mõtetest, laulude sünnist ja mõni värviline unenägu.
Raamatut illustreerivad fotod. Need pildid on tehtud kodus ja looduses, loomulikus keskkonnas – just nii, nagu näeb Kärti tema tütar. Koos raamatuga ilmub Kärt Tominga uus plaat.
“Maailm on just selline, nagu mõtled. Mõte ju liigub kogu aeg. See, mida õhku külvad, kujundab su elu,” usub Kärt Tomingas. See raamat külvab soojust ja äratundmishetki.
Raadik, S. Õpime õues mängides
Raamat on mõeldud alushariduse ja esimeste kooliastmete õpetajatele, samuti teistele lastega tegelevatele täiskasvanutele, kellele meeldib lastega õues õppida, mängida ja mängides õppida. „Õpime õues mängides” sisaldab ligi 200 mängukirjeldust, mida saab õuetundides kasutada. Mängud sobivad erinevate ainete integreeritud õppeks. Kuulub sarja „Hea tunni võti”.
Lastele
Eesti muinasjuttude kuldraamat
„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on järjeks 2008. aastal ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule“, mille koostas samuti Reet Krusten. „Eesti muinasjuttude kuldraamatus“ on nii läbi aegade armastatud muinasjutte, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Kõrv, Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Ernst Peterson-Särgava, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Eno Raua, Aino Perviku, Heiki Vilepi, Kalju Saaberi, Jaan Rannapi jpt loodud muinasjutte. „Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on mahukas muinasjutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register ja pealkirjade register. „Eesti muinasjuttude kuldraamatu“ on rikkalikult ja värvirõõmsalt illustreerinud Eesti parimad lasteraamatu illustraatorid.
Nopola, S. Heinakübar ja Viltsuss jahivad röövleid
Heinakübara ja Viltsussi suvi saab täiesti uue suuna, kui Alibulleni preilidele saabub külla Tormi Tuulik. Samal ajal alustatakse preilide krundil arheoloogiliste väljakaevamistega.
Ühel ööl kaob kaevetöödel leitud rauaaegselt kalmistult pärit hinnaline ehe. Politseinikud Hiigelnaba ja Prillmadu vahistavad ühe Katlakoskede pere liikme, keda aga sugugi kõik süüdlaseks ei pea. Heinakübar, Viltsuss ja Tormi sukelduvad meeletusse röövlijahti, milles kuluvad marjaks ära ka Alibulleni preilide karateoskused.
Turovski, A. Kassipoeg Võilill
Kõige väiksemale lugejale mõeldud muinasjutus arenevad sündmused, seiklused ja arvamused ühe toreda kassiperekonna kohta. Kassiperekonnas on pereema ja peretädi koos oma vanemate ja nooremate poegadega. Kogu loo teeb põnevaks asjaolu, et perekonnas on kõige nooremaks nurruv võilill. Ta oskab teha kõike, mida üks kassipoeg teha oskab, välja arvatud hüpata, joosta ja ronida – ta on ju VÕILILL, kõige heasüdamlikum ja lõbusam, kes kasvab ühe koha peal.
Õpetliku muinasjutu tegevus keerleb just tema ümber. Muinasjutus on kasside käitumist ja iseloomu kirjeldatud märkide kaudu, selgitamaks ka kõige väiksematele lugejatele kasside olemust.
Mänd H. Toomas Linnupoeg
Heljo Männi ”Toomas Linnupoeg” on lõbus koolipoisilugu. Autor on öelnud, et elu keerleb selles loos täistuuridel nagu karussellil. Ehkki peategelasel Toomas Linnupojal kipuvad pahatihti kõik asjad viltu vedama, lõpevad läbi huumoriprisma kirja pandud olukorrad alati õnnelikult.
Kasser, R. Kalliralli
Raamat on trükitähtedes. Ladusate värsside ja üllatusi pakkuvate piltidega raamatus leiab äratundmisrõõmu kogu pere - vanemad, vanavanemad, õed-vennad ja muidugi pisipõnnid ise. Elu koos väikelapsega on kui hoogne ralli. See algab varahommikul ja kestab peatumata hiliste õhtutundideni. Päevast päeva, kuust kuusse kordub üks ja sama ring: voodist välja-pesema-riidesse-sööma-õue-tuppa-riidest lahti-voodisse.
Vainola, K. Kelli - peaaegu haldjas
Selles raamatus on lood 6-aastasest Kellist, kelle lemmikvärv on roosa ja kellele kõige rohkem maailmas meeldivad haldjad ja printsessid. Kõik juba teavad – Kelli on ise ka peaaegu haldjas.
Lugusid Kellist saavad lapsed ise lugeda, neid võib ette lugeda ja neid võib koos lugeda.
Toomet, T. Lugemistund
Tiia Toometi ”Lugemistund” on mahukas lastejuttude kogumik. See koosneb järgmistest osadest: ”Lastelood”, ”Kauri lood”, ”Koduste asjade lood”, ”Vana aja lood”, ”Vana aja koolilood” ja ”Mänguasjade lood”.
Lempu, K. Mõisa aias hõisata
"Keset suurt rohelist parki seisis valge sammastega maja. Selles uhke maja ühes toas elas väike tüdruk. See oli Veera. Ta elas seal koos oma ema Jevdokia ja vanema venna Antoniga, kes käis juba koolis. Veera oli vene tüdruk, tema ema oli enne elanud Venemaal. Ka Veera isa oli pärit Venemaalt, aga oma isa Veera ei mäletanud."
Nii algab raamat, mille lood on Kristel Lempu kirjutanud peategelase prototüübi mälestuste põhjal. Veera Vene ohvitserist isa oli 1917. aasta rahutul ajal hukkunud ja lesk jäi kahe lapsega mõneks ajaks Tallinna. Vana mõisavalitseja heatahtliku abiga leidis aga pereema teenistust ühes Lääne-Virumaa endises mõisas. Lihtsad ja vahvad lood annavad ühtlasi aimu 1920. aastate alguse eluolust.
Rand, H. Nipsutera on natuke naljakas
Tuule tänava lõpus asuvas helerohelises majas elab suur ja sõbralik pere. Selle pere kõige pisem on Nipsutera – särasilmne tüdrukutirts, kellega juhtub alati midagi huvitavat. Ümbritseva maailma avastamine on ju üks põnev, keeruline ja üllatustega tegevus, kus kunagi ei tea täpselt ette, mis lõpuks välja tuleb. Näiteks, kuhu sõita trammiga number pool seitse? Mis keeles rääkida kassidega? Kuidas hakata salahaldjaks? Kust leida udupoe aadress? Kas tüdrukutel sobib hakata vanaisaks? Ja ikka nõnda edasi...
No comments:
Post a Comment